Nüüd on see siis käes. Minu laual on kena valgel paberil koondamisteade.
Viimasel ajal end optimistlikult reaalsusele häälestades ei aja see isegi nutma. Pigem on selline tunne, et läheks ja jalutaks rahulikult aga kindlalt Türisalu Panka arvet avama.
Täielik tühjus.
Peaks ju end veel enne VIIMAST MINUTIT (2 kuu pärast) kätte võtma ja lahendusi mõtlema hakkama. Aga ei jõua.
Tõeliselt mõnus jõulu-uudis. Kuidas ma seda juttu oma lähedastele rääkima lähen ja maal vanaemale ja Papsile? (Noh jah tema ju teoreetiliselt teab)
Krt küll, mul pole isegi mitte ühtegi "musta otsa" kuskil soojas või haltuurat või midagi.
Monday, December 15, 2008
Tuesday, December 2, 2008
3 tundi teraapiat
Nii. nüüd on see siis tehtud. Ja panen mõtted ja soovitused kirja enne, kui need meelest lähevad. Püüan võimalikult palju meie kohtumisest kirja panna.
Kohtusin ühe tuttava inimesega. Saime seltskonnas tuttavaks ning tegu on praktiseeriva koolitaja ja psühholoogiga. Lastepsühholoogiga. Lootsin saada proffi nõu, mida edasi teha, aga sain hoopis kinnitust oma mõtetele ja järeldustele. Ja see omakorda tõstis enesekindlust, et ma ei olegi hull. Vaid hoopis väga intelligentne ning "mudrõi". Tema ning minu mõtetest püüangi nüüd nii palju kui võimalik kirja panna, et seda endale edaspidi korrata.
1. Küsi endalt, miks sa midagi teed? Mis kasu sa mingist asjast saad? Kohe päriselt päriselt. Kuni sinna maani, et mis vajadust sinus selle asja tegemine/tegemata jätmine rahuldab... Kui tihti me seda mõtleme? Kui tihti me viitsime ja suudame selle küsimuse lõpuni mõelda...
2. Meie edasiviiv jõud oleme me ise. Me ise loome selle masina (rollid), mida käigus hoiame ning on ainult meie enda võimuses seda muuta. Kuigi isegi väga sita keskkonna muutmine on hirmutav. Muutus on võõras, aga isegi halva suhte puhul on midagi rutiinselt tuttavat.
3. Usalda ennast. sisemine tarkus ning õige asja äratundmine on meie enda sees. Vt kaisulooma lugu ning "Õunapuu ja hobuse" muinasjutt "Kõnelusi tiigriga" raamatust.
4. Allasurutud ja eitatud vajadused on rahuldamata vajadused. Ka füüsilise läheduse vajadus on baasvajadus. Kui seda on puudu (just enda mõõdupuu järgi) siis ongi kuri karjas.
5. Rahuldamata ning alla surutud vajadused viivad olukorrani, kus meie alateadvus reageerib asjadele erinevalt meie ratsionaalsest mõistusega juhitud Meist. Mina näiteks vihastan täiesti põhjusetutes olukordades.
6. Rahulolematust tekitavad ka täitmata ootused. Kuid tihtipeale on need ootused liiga suured. Meie ootused ei pruugigi olla seotud konkreetse inimesega, kellele me nende täitmata jätmist ette heidame, vaid summaarsed. Ootused millelegi ideaalsele.
7. Oska leppida sellega, et kõik ei ole sinu kätes
8. Ära võta endale vastutust teiste eest. See võib küll olla lihtne tee põgeneda, kuid ei aita endaga hakkama saada. ning ei aita ka neid, kelle asju ära teed. Halastus ja haletsus ei ole hoolimised. Ning ka hoolimine peab olema mõistlik.
9. Ära kunagi end päriselt ära anna. Hoia alles oma mina
10. kui palju aega kogu olemasolevast ajast sa kulutad tööle, palju lähedastele ning palju AINULT ENDALE? Kuidas sa tahad, et see oleks? Püüa liikuda selle suhte suunas.
11. Oska soovida ning lase see soov siis lendu.
12. Minu jaoks on väga olulised: kuuluvus, tunnustus, märkamine, õiglus
13. Elu on mäng, kui sellest aru saada. Aga erinevate reeglite järgi ei ole võimalik mängida koos samal platsil.
14. Kas sa oled oma teisele poolele partner või terapeut? :)
15. Ja ikkagi: kui sinu jaoks on midagi väga oluline, siis ei ole seda mõtet kellegi teise mõõdupuu järgi tähtsusetuks püüda suruda. Anna ruumi ja mõista, kus on tühi koht ning see täitub/täidetakse.
16. Mõistulugu targast ja kahtlejast "kõik on sinu enda kätes".
Meie kohtumise kõige suurem väärtus oli tõdemus, et ma ei ole hull ega üle mõelnud. püüdsin kirjeldada olukorda ning fakte. Tema rääkis ja kirjeldas teooriaid. Tekkisid üllatavad kokkulangevused:
a. Mul on tohutu eemaletõukamise energia = oma vajaduste eitamine.
b. vihastamise ja tööjamade taga on tegelikult hunnik muid rahuldamata vajadusi, mida ma püüan ratsionaalseks keerata.
c. läheduse puudus ja rahulolematus on kindlasti olulised põhjused imelikeks reaktsioonideks.
d. "mudrost" on meie sees. = ole enda sõber
e. enesehinnangu ja enesekindlusega peab ise tegelema
f. inimene ei pea olema elukaaslase terapeut.
g. usu endasse (lavastus)
Põhjused on olulised, tunded ning vajadused on olulised. Õpi end rohkem tundma. Sest aidata saab end ainult ise.
Jumal, anna mulle jõudu muuta seda, mida ma muuta saan.
Anna mulle jõudu leppida sellega, mida ma ei saa muuta
Tarkust, et neil kahel asjal vahet teha.
Kohtusin ühe tuttava inimesega. Saime seltskonnas tuttavaks ning tegu on praktiseeriva koolitaja ja psühholoogiga. Lastepsühholoogiga. Lootsin saada proffi nõu, mida edasi teha, aga sain hoopis kinnitust oma mõtetele ja järeldustele. Ja see omakorda tõstis enesekindlust, et ma ei olegi hull. Vaid hoopis väga intelligentne ning "mudrõi". Tema ning minu mõtetest püüangi nüüd nii palju kui võimalik kirja panna, et seda endale edaspidi korrata.
1. Küsi endalt, miks sa midagi teed? Mis kasu sa mingist asjast saad? Kohe päriselt päriselt. Kuni sinna maani, et mis vajadust sinus selle asja tegemine/tegemata jätmine rahuldab... Kui tihti me seda mõtleme? Kui tihti me viitsime ja suudame selle küsimuse lõpuni mõelda...
2. Meie edasiviiv jõud oleme me ise. Me ise loome selle masina (rollid), mida käigus hoiame ning on ainult meie enda võimuses seda muuta. Kuigi isegi väga sita keskkonna muutmine on hirmutav. Muutus on võõras, aga isegi halva suhte puhul on midagi rutiinselt tuttavat.
3. Usalda ennast. sisemine tarkus ning õige asja äratundmine on meie enda sees. Vt kaisulooma lugu ning "Õunapuu ja hobuse" muinasjutt "Kõnelusi tiigriga" raamatust.
4. Allasurutud ja eitatud vajadused on rahuldamata vajadused. Ka füüsilise läheduse vajadus on baasvajadus. Kui seda on puudu (just enda mõõdupuu järgi) siis ongi kuri karjas.
5. Rahuldamata ning alla surutud vajadused viivad olukorrani, kus meie alateadvus reageerib asjadele erinevalt meie ratsionaalsest mõistusega juhitud Meist. Mina näiteks vihastan täiesti põhjusetutes olukordades.
6. Rahulolematust tekitavad ka täitmata ootused. Kuid tihtipeale on need ootused liiga suured. Meie ootused ei pruugigi olla seotud konkreetse inimesega, kellele me nende täitmata jätmist ette heidame, vaid summaarsed. Ootused millelegi ideaalsele.
7. Oska leppida sellega, et kõik ei ole sinu kätes
8. Ära võta endale vastutust teiste eest. See võib küll olla lihtne tee põgeneda, kuid ei aita endaga hakkama saada. ning ei aita ka neid, kelle asju ära teed. Halastus ja haletsus ei ole hoolimised. Ning ka hoolimine peab olema mõistlik.
9. Ära kunagi end päriselt ära anna. Hoia alles oma mina
10. kui palju aega kogu olemasolevast ajast sa kulutad tööle, palju lähedastele ning palju AINULT ENDALE? Kuidas sa tahad, et see oleks? Püüa liikuda selle suhte suunas.
11. Oska soovida ning lase see soov siis lendu.
12. Minu jaoks on väga olulised: kuuluvus, tunnustus, märkamine, õiglus
13. Elu on mäng, kui sellest aru saada. Aga erinevate reeglite järgi ei ole võimalik mängida koos samal platsil.
14. Kas sa oled oma teisele poolele partner või terapeut? :)
15. Ja ikkagi: kui sinu jaoks on midagi väga oluline, siis ei ole seda mõtet kellegi teise mõõdupuu järgi tähtsusetuks püüda suruda. Anna ruumi ja mõista, kus on tühi koht ning see täitub/täidetakse.
16. Mõistulugu targast ja kahtlejast "kõik on sinu enda kätes".
Meie kohtumise kõige suurem väärtus oli tõdemus, et ma ei ole hull ega üle mõelnud. püüdsin kirjeldada olukorda ning fakte. Tema rääkis ja kirjeldas teooriaid. Tekkisid üllatavad kokkulangevused:
a. Mul on tohutu eemaletõukamise energia = oma vajaduste eitamine.
b. vihastamise ja tööjamade taga on tegelikult hunnik muid rahuldamata vajadusi, mida ma püüan ratsionaalseks keerata.
c. läheduse puudus ja rahulolematus on kindlasti olulised põhjused imelikeks reaktsioonideks.
d. "mudrost" on meie sees. = ole enda sõber
e. enesehinnangu ja enesekindlusega peab ise tegelema
f. inimene ei pea olema elukaaslase terapeut.
g. usu endasse (lavastus)
Põhjused on olulised, tunded ning vajadused on olulised. Õpi end rohkem tundma. Sest aidata saab end ainult ise.
Jumal, anna mulle jõudu muuta seda, mida ma muuta saan.
Anna mulle jõudu leppida sellega, mida ma ei saa muuta
Tarkust, et neil kahel asjal vahet teha.
Thursday, November 20, 2008
Uus tase
Ostsin endale eile karu kingituseks. Sellise paraja, mida kaissu võtta. Ja leidsin hea põhjenduse. Kui ma oleksin ise Enda sõber, siis ma kingiks Endale sellise kaisulooma. Hea mõte või mis? Kui Sina oleksid enda sõber, mida Sina endale teeksid või mida soovitaksid probleemide lahendamiseks või ilusamaks eluks? Oma parimale sõbrale oleme me tihtipeale valmis häid ja asjalikke nõuandeid andma ning südamlikke kingitusi tegema, aga endale... Mina näiteks olen Enda üsna hooletusse jätnud. Hakkan Endale rohkem tähelepanu pöörama! Vean ta trenni ja teen kingitusi. Kängub teine muidu täiesti olematuks.
Wednesday, November 12, 2008
Kui vähe on õnneks vaja :)
1. Lõbus kuramaažikas kahemõtteline jutuajamine mehega, kes on suuteline sulle samaväärselt vastu teravmeelitsema. Loomulikult kubiseb jutt vastastikustest komplimentidest. :) Teadmine, et sellist jutuajamist võib igal ajal uuesti pidada.
2. Kiitus näitlejakoolitusel. Aleksander Eelmaa kiitus, et sinu etüüdis on sees just see nähtamatu materjali tunnetus ja suhe sellesse ning ruumi, mida ongi vaja. Kaasõppurite kommentaar, et pantomiimi lõppedes oli neil kaneelirulli maitse suus. :)
3. Segadusesolek ning ebakindlus, et oled midagi kahe silma vahele jätnud või valesti arvutanud, saab selguse, kui TTÜ professor kinnitab, et jah, meie seaduses on vastuolu sees.
4. Koostööpartner tänab sind, sest oled avastanud, et nende CE märgil on põhimõtteline viga. (Ei tea, kas nad on seda sama märki trükkinud kõigile oma seni müüdud toodetele...)
5. Esmakordne klahvpillimäng on nii hästi käes, et anna aga olla. Elmar Liitmaa teatas, et trummide, klahvide (mina) ja kitarri kallal norida ei ole.
6. Sõbrannad, kes toetavad su otsuseid.
7. Vahva Emme ja lähedased.
Mida sa elult veel tahad! :)
2. Kiitus näitlejakoolitusel. Aleksander Eelmaa kiitus, et sinu etüüdis on sees just see nähtamatu materjali tunnetus ja suhe sellesse ning ruumi, mida ongi vaja. Kaasõppurite kommentaar, et pantomiimi lõppedes oli neil kaneelirulli maitse suus. :)
3. Segadusesolek ning ebakindlus, et oled midagi kahe silma vahele jätnud või valesti arvutanud, saab selguse, kui TTÜ professor kinnitab, et jah, meie seaduses on vastuolu sees.
4. Koostööpartner tänab sind, sest oled avastanud, et nende CE märgil on põhimõtteline viga. (Ei tea, kas nad on seda sama märki trükkinud kõigile oma seni müüdud toodetele...)
5. Esmakordne klahvpillimäng on nii hästi käes, et anna aga olla. Elmar Liitmaa teatas, et trummide, klahvide (mina) ja kitarri kallal norida ei ole.
6. Sõbrannad, kes toetavad su otsuseid.
7. Vahva Emme ja lähedased.
Mida sa elult veel tahad! :)
Monday, November 10, 2008
Oh annaks keegi meelekindlust eluga hakkama saada
Ilus nädalavahetus. Kohtumised toredate inimestega, teatrietendused, muusika ja tantsimine. Kõik on vahva. Aga ikkagi tahaks veel. Tahaks, et koju tulles sind oodatakse, et asju tehakse nii nagu sinule meeldib, kas või sellel korral, et lisaks vaimsele rõõmule saaks tunda ka füüsilist soojust ja kindlust.
Nii tore on olla kellegi sõber ja hästi läbi saada. Aga oma elukaaslaselt tahaks midagi veel. Ja ma ei suuda sellega ikka veel leppida, et mu ootused ja lootused on liiga suured ja naiivsed.
Rääkimata sellest, et allasurutud pinged tekitavad laineid ka pinnal ning pole meelerahu, et kolleegide nõmedustest mööda vaadata või liiklusidioote tolereerida.
Nii tore on olla kellegi sõber ja hästi läbi saada. Aga oma elukaaslaselt tahaks midagi veel. Ja ma ei suuda sellega ikka veel leppida, et mu ootused ja lootused on liiga suured ja naiivsed.
Rääkimata sellest, et allasurutud pinged tekitavad laineid ka pinnal ning pole meelerahu, et kolleegide nõmedustest mööda vaadata või liiklusidioote tolereerida.
Harrastusteatrite teema
Reedest laupäevani oli Otepääl harrastusteatrite konverents. Esimene sellelaadne Eestis. (väidetavalt) Esimesel päeval olid ettekanded harrastusteatrite tegevusest Lätis, Leedus, Põhjamaades ja mujal maailmas ning teatrist üldisemas mõttes. Laupäeval olid grupi-arutelud erinevatel teemadel: milline on näitejuhi roll, mida peaksid lavastajad-näitlejad juurde õppima, kust ja kuidas tegevuseks raha saada ning kuidas omavahel ning riigist väljaspoole koostööd teha. Vinge värk. Kahjuks jäi aega väheseks, et lisaks probleemide kirjeldamisele ning selgeks rääkimisele ka nende konkreetse lahendamisega tegeleda.
Igal juhul jäi kõlama, et rohkem tuleb kokku saada, asju arutada, enda eest ühiselt seista ning muresid ja rõõme jagada.
Vahva! Mina igatahes jään põnevusega uut kohtumist ootama.
Igal juhul jäi kõlama, et rohkem tuleb kokku saada, asju arutada, enda eest ühiselt seista ning muresid ja rõõme jagada.
Vahva! Mina igatahes jään põnevusega uut kohtumist ootama.
Tuesday, November 4, 2008
mina teen elu vähem elamisväärseks
Jah, just nii mulle mõista anti.
Filosoofilisel arutelul heast ja halvast, elust ja suhetest lõppes jutuajamine järgneva konstanteeringuga:
Kui ma küsisin, kas täna, olles minuga aasta koos olnud, on elamine rohkem elamist väärt, sain vastuseks et ei. Aasta tagasi teadis ta ise, et on mõtetu mees. Nüüd annan mina seda mõista või minu olemasolu.
Õnneks ma ei mäleta, kas keegi enne on mulle midagi nii masendavat ette heitnud.
Mina üritan enda arust elu paremaks teha, aga välja tuleb...
Filosoofilisel arutelul heast ja halvast, elust ja suhetest lõppes jutuajamine järgneva konstanteeringuga:
Kui ma küsisin, kas täna, olles minuga aasta koos olnud, on elamine rohkem elamist väärt, sain vastuseks et ei. Aasta tagasi teadis ta ise, et on mõtetu mees. Nüüd annan mina seda mõista või minu olemasolu.
Õnneks ma ei mäleta, kas keegi enne on mulle midagi nii masendavat ette heitnud.
Mina üritan enda arust elu paremaks teha, aga välja tuleb...
Sunday, November 2, 2008
Vihastamine vabandusena
Oeh, minu pedagoogi, andragoogi, psühholoogia ja naise oskused on täiesti otsakorral.
Mida teha, kui tundub, et sinu ja teise inimese arusaamad kirjutamata mängureeglitest ühiskonnas ning suhetes on täiesti eri maailmadest pärit?
Kas keegi oskab pakkuda lahendust, kui sinu sõber/partner/sugulane saab tõelise jamaga hakkama (lubaduste rikkumine seal hulgas) ning kui sa jätad talle ja endale aega, et mitte emtsioonidest kantuna ülekohtuselt vihane olla, kuid teine on hoopis ise nii vihane (väidetavalt enda peale), et keeldub sinuga üldse rääkimast?
Miks minule on õpetatud, et kui sa jamaga hakkama saad, teisele antud lubadusi rikud ning ta tuju halvaks teed, siis see on HALB ning tuleb üritada vabandust paluda ning oma viga heastada? Praegu olen ma nii hämmeldunud ja üllatunud, et ma ei tea isegi, kas solvuda või naerda või kurvastada... Kuidas on võimalik sellises olukorras pidada õigeks vihastamist (mitte õigustamist ega vaidlemist), puhast sulaselget viha, mis väljandub selles, et ei räägita, jäetakse väiksemadki asjad tegemata ning teatatakse, et kõik on ükskõik. On see siis kohv, või petetu enesetunne/olek.
Ja mina veel mõtlesin, et kui annan aega mõelda ning oma reaktsioonil pisut lahtuda ning olen kena ja rahulik ning ei aruta ega heida midagi ette, on see hea ja toetav.
Mida ma tegema pean? Nõusid lõhkuma nagu tõeline emotsionaalne naine, esimesena teatama, et mina ei räägi...
Kas on võimalik kuidagi kokku ajada asju, kui arusaamine heast ja halvast, petmisest ja vabandamisest on nii erinev?
Kas on võimalik täiskasvanule õpetada, mida teha, kui ta on kellelegi haiget teinud; et enda peale vihastades ei tohi seda mitte teise peale välja valada, vaid üritada haigetsaanut lohutada?
Mida teha, kui tundub, et sinu ja teise inimese arusaamad kirjutamata mängureeglitest ühiskonnas ning suhetes on täiesti eri maailmadest pärit?
Kas keegi oskab pakkuda lahendust, kui sinu sõber/partner/sugulane saab tõelise jamaga hakkama (lubaduste rikkumine seal hulgas) ning kui sa jätad talle ja endale aega, et mitte emtsioonidest kantuna ülekohtuselt vihane olla, kuid teine on hoopis ise nii vihane (väidetavalt enda peale), et keeldub sinuga üldse rääkimast?
Miks minule on õpetatud, et kui sa jamaga hakkama saad, teisele antud lubadusi rikud ning ta tuju halvaks teed, siis see on HALB ning tuleb üritada vabandust paluda ning oma viga heastada? Praegu olen ma nii hämmeldunud ja üllatunud, et ma ei tea isegi, kas solvuda või naerda või kurvastada... Kuidas on võimalik sellises olukorras pidada õigeks vihastamist (mitte õigustamist ega vaidlemist), puhast sulaselget viha, mis väljandub selles, et ei räägita, jäetakse väiksemadki asjad tegemata ning teatatakse, et kõik on ükskõik. On see siis kohv, või petetu enesetunne/olek.
Ja mina veel mõtlesin, et kui annan aega mõelda ning oma reaktsioonil pisut lahtuda ning olen kena ja rahulik ning ei aruta ega heida midagi ette, on see hea ja toetav.
Mida ma tegema pean? Nõusid lõhkuma nagu tõeline emotsionaalne naine, esimesena teatama, et mina ei räägi...
Kas on võimalik kuidagi kokku ajada asju, kui arusaamine heast ja halvast, petmisest ja vabandamisest on nii erinev?
Kas on võimalik täiskasvanule õpetada, mida teha, kui ta on kellelegi haiget teinud; et enda peale vihastades ei tohi seda mitte teise peale välja valada, vaid üritada haigetsaanut lohutada?
Wednesday, October 8, 2008
"varastatud" Õunakook
Olen seda retsepti nüüd mitu korda kasutanud ja järjest rohkem see mulle meeldib. Kui sul on ikka vaja hulgast õuntest midagi mõnusat teha, pole paremat lahendust.
http://toidutegu.wordpress.com/2008/09/10/moldrikook/
http://toidutegu.wordpress.com/2008/09/10/moldrikook/
Nauding läbi külmetuse
Sain põneva šokolaadikogemuse osaliseks. Julgen soovitada.
Vana turu 2 Tallinna vanalinnas on ”uus” restoran Clazz. http://clazz.ee/ Üldiselt polnud söögil ja kohal väga vigagi. Toidud küll pisut kallimad VÄGA HEAst hinna ja kvaliteedi suhtest. Aga dessert... Unelm. Šokolaadiunelm. On väärt iga krooni ja hetke, mida selle nautimiseks kulutad. 5 erinevat asja koos 3 kastme ja maasika ning jäätisega. Ja isegi nohune ja köhane maitsemeel sai aru, kui huvitavad ja head need asjad olid.
Sobiv taldrikutäis ja koht, et veenda silmarõõmu sind sinna viima ning nautima vaadet, kuidas Sina šokolaadi naudid.
Vana turu 2 Tallinna vanalinnas on ”uus” restoran Clazz. http://clazz.ee/ Üldiselt polnud söögil ja kohal väga vigagi. Toidud küll pisut kallimad VÄGA HEAst hinna ja kvaliteedi suhtest. Aga dessert... Unelm. Šokolaadiunelm. On väärt iga krooni ja hetke, mida selle nautimiseks kulutad. 5 erinevat asja koos 3 kastme ja maasika ning jäätisega. Ja isegi nohune ja köhane maitsemeel sai aru, kui huvitavad ja head need asjad olid.
Sobiv taldrikutäis ja koht, et veenda silmarõõmu sind sinna viima ning nautima vaadet, kuidas Sina šokolaadi naudid.
Tuesday, September 30, 2008
Raamatust
Lõpetasin nüüd "Minu Argentina". Tõeline... teraapia. Mille iganes -teraapia.
Kui tahate lugeda ehedaid kogemusi ja tundeid ehedas mahlakas eesti keeles, siis on see just see õige raamat. Otsekohene ja siiras, minu arust. Suures koguses informatiivne ja ikkagi maru muhe ning naeruturtsatusi tekitav.
Liis on sama kreisi nagu ta oli meie ühisel teatriajal.
Loodan, et saan temaga mingi aeg kokkusaamise korraldada, et natuke temast ka reaalsuses osa saada. Mitte ainult kirjatähe vahendusel.
Igatahes, kui sa veel ei ole seda veel teinud, osta see raamat kindlasti. Vähemalt mina tean, et loen seda rohkem kui ühe korra.
Kui tahate lugeda ehedaid kogemusi ja tundeid ehedas mahlakas eesti keeles, siis on see just see õige raamat. Otsekohene ja siiras, minu arust. Suures koguses informatiivne ja ikkagi maru muhe ning naeruturtsatusi tekitav.
Liis on sama kreisi nagu ta oli meie ühisel teatriajal.
Loodan, et saan temaga mingi aeg kokkusaamise korraldada, et natuke temast ka reaalsuses osa saada. Mitte ainult kirjatähe vahendusel.
Igatahes, kui sa veel ei ole seda veel teinud, osta see raamat kindlasti. Vähemalt mina tean, et loen seda rohkem kui ühe korra.
Veel ärasaatmisest
Laupäeval oli Papsi tuha muldasängitamine Põltsamaal. Hästi kena ja südamlik oli. Kunagi ehk võtan end kätte ja kirjutan sellest meelespidamise ja selguse huvides pikemalt. Praegu on liiga värske. Igatahes oli kõik niisama südamlik, eriline ja pisut lapsemeelne nagu Paps oli. Kelle muu peielauas võid sa laulda sugulastega koos Mutionu pidu või Miki läks Piritalt merele? Ja keegi ei pea seda hulluks ideeks. (Vähemalt mitte VÄGA hulluks)
Tahaks öelda aitäh neile kõigile, kes aitasid. Aga see pole kõik. Ma olen ikka pagana õnnelik, et mul on õnnestunud sündida nii vahvate inimeste hulka. Või äkki ma tänu nendele selline hull olengi...
Tahaks öelda aitäh neile kõigile, kes aitasid. Aga see pole kõik. Ma olen ikka pagana õnnelik, et mul on õnnestunud sündida nii vahvate inimeste hulka. Või äkki ma tänu nendele selline hull olengi...
Thursday, September 25, 2008
Raskem pool seljataga
Nüüd on siis ametlik osa seljataga. Papsiga seotud inimesed said temaga hüvasti jätta. Kui see ei kõlaks ebakohaselt, siis ütleks, et oli vahva. Kohati läks küll tõsiseks ja asjalikuks ja dramaatiliseks. Aga nii need asjad vist käivad. Samas oli kohal hulk vahvaid inimesi, kes ka toredaid asju ütlesid ja meenutasid.
Nende inimestega on hea koos olla. Enamus neist teeb seda, mida tahab teha, mida meeldib teha. Ja seda oli hea tunda. Paps aitas neil on järge hoida ja leida, nagu nad öelnud on. Usun, et just nii see oligi. Ongi.
Kui ma ise selle ka leiaks.
Nende inimestega on hea koos olla. Enamus neist teeb seda, mida tahab teha, mida meeldib teha. Ja seda oli hea tunda. Paps aitas neil on järge hoida ja leida, nagu nad öelnud on. Usun, et just nii see oligi. Ongi.
Kui ma ise selle ka leiaks.
Wednesday, September 17, 2008
Olulised asjad
Mis paneb mõtlema ja aru saama, mis on tähtis? See, kui su lähedase tervis üles ütleb. ja järsku polegi enam miski muu tähtis. Kui ainult saaks midagi teha. Aga tavaliselt ei saa. Vähemalt mitte kohe. Ja see ootamine on kõige hullem. Ja kellegagi rääkida ka ei taha. Ei oska.
Kui sa seda loed, ära helista. Nii on mul lihtsam selga sirgu hoida. Kui on uudiseid, annan teada.
Kui sa seda loed, ära helista. Nii on mul lihtsam selga sirgu hoida. Kui on uudiseid, annan teada.
Wednesday, September 10, 2008
Suvekõrvitsa-katsetus
Paar päeva ootas mind kodus külmkapis jupp suurest paksust suvekõrvitsast. Mõtlesin, kuidas ja mida teha sellist, et ei oleks mingi "kapsa-toit". Ja alljärgnev katsetus oli nii maitsev, et isegi köögiviljavihkajale meeldis.
SUVEKÕRVITS KANAFILEE JA KUKESEENTEGA
6 viilu suvekõrvitsat
400 g kanafileed
kukeseeni (või ja soolaga üle kuumutatud seened purki pandud)
1 pk Apetina fetajuustu
Santa Maria salatimaitseainet
õli
Panin ahju sooja. Lõikasin suvekõrvitsast tugevad 1 cm paksused viilud. Koorisin ning lõikasin keskelt välja seemned nii, et jäid terved rattad. Puhastasin kanafilee kiududest ning lõikasin alla 1 cm paksusteks ribadeks. Katsin ahjuplaadi küpsetuspaberiga ning piserdasin üle õliga. Panin kõrvitsakettad paberile. Täitsin need liha ja seentega. Liha, seened, liha kiht õnnestus mul sättida. Piserdasin kõrvitsarõnga osale natuke õli ning raputasin salatimaitseainet, sättides seda rohkem kõrvitsale kui lihale. Kogu kuhjale mahtus 2 viilu, umbes 1/2 cm paksust, Apetina fetajuustu.
Küpsetasin umbes 200 kraadi juures 15 minutit. piilusin juustu alla, et kanaliha küps oleks. Päris nämma suutäis. :) Ja fetajuust sobis salatimaitseainega suvekõrvitsale suurepäraselt.
SUVEKÕRVITS KANAFILEE JA KUKESEENTEGA
6 viilu suvekõrvitsat
400 g kanafileed
kukeseeni (või ja soolaga üle kuumutatud seened purki pandud)
1 pk Apetina fetajuustu
Santa Maria salatimaitseainet
õli
Panin ahju sooja. Lõikasin suvekõrvitsast tugevad 1 cm paksused viilud. Koorisin ning lõikasin keskelt välja seemned nii, et jäid terved rattad. Puhastasin kanafilee kiududest ning lõikasin alla 1 cm paksusteks ribadeks. Katsin ahjuplaadi küpsetuspaberiga ning piserdasin üle õliga. Panin kõrvitsakettad paberile. Täitsin need liha ja seentega. Liha, seened, liha kiht õnnestus mul sättida. Piserdasin kõrvitsarõnga osale natuke õli ning raputasin salatimaitseainet, sättides seda rohkem kõrvitsale kui lihale. Kogu kuhjale mahtus 2 viilu, umbes 1/2 cm paksust, Apetina fetajuustu.
Küpsetasin umbes 200 kraadi juures 15 minutit. piilusin juustu alla, et kanaliha küps oleks. Päris nämma suutäis. :) Ja fetajuust sobis salatimaitseainega suvekõrvitsale suurepäraselt.
Sunday, September 7, 2008
Kohupiimakook küpsisepõhjal a'la külmutuskapist ära
Eile tegin jälle midagi sellist, mis Korralikel Kokkajatel juuksed peas püsti seisma paneks. Ja olgem ausad, ega ma polnud isegi kindel, kas välja tuleb midagi head või mitte. Aga see maitseb suuuuurepäraselt. Püüan koguseid kuidagi määratleda, ehkki valasin asju purgist või tegin avatud pakkidele lihtsalt lõpu peale. Asi sai alguse sellest, et kandikul oli hulk küpsiseid, mida keegi enam ei tahtnud ning külmutuskapis viimane kohupiimakreemituutu.
KOHUPIIMAKOOK ÕUNAMOOSIGA KÜPSISEPÕHJAL
Põhi:
15 juustuküpsist (need lehttaignast kangid) täiesti kuivikuks kuivanud.
10 muretaigna küpsist
3-5 spl hapukoort
3-5 spl õli
natuke suhkrut
Kate:
Õunamoosi
1 tuutu Alma kohupiimakreemi "vanilje"
1 muna
100 g hapukoort
3-4 spl sojahelbeid/graanuleid
natuke suhkrut
1. Purustasin küpsised käes nii puruks kui sain. Lisasin hapukoort ja õli kuni segu sai suht-koht ühtlane ning surusin õliga määritud vormi põhja laiali.
2. Segasin kohupiimakreemi muna, hapukoore ja sojagraanulitega. Sojat ma enne ligunema ei pannud. Mõte just selles, et imaks niiskust koogis.
3. Katsin põhja õunamoosiga. Ühtlaselt, aga mitte liiga paksult. Sinna peale kohupiimamass.
4. Küpsetasin umbes 180-200 kraadi juures 30-40 min. Seni kuni nägin, et kohupiim on küps ja taigna serv pruun.
Ja kokku tuli üks väga mõnus magus krõbeda põhjaga kook.
KOHUPIIMAKOOK ÕUNAMOOSIGA KÜPSISEPÕHJAL
Põhi:
15 juustuküpsist (need lehttaignast kangid) täiesti kuivikuks kuivanud.
10 muretaigna küpsist
3-5 spl hapukoort
3-5 spl õli
natuke suhkrut
Kate:
Õunamoosi
1 tuutu Alma kohupiimakreemi "vanilje"
1 muna
100 g hapukoort
3-4 spl sojahelbeid/graanuleid
natuke suhkrut
1. Purustasin küpsised käes nii puruks kui sain. Lisasin hapukoort ja õli kuni segu sai suht-koht ühtlane ning surusin õliga määritud vormi põhja laiali.
2. Segasin kohupiimakreemi muna, hapukoore ja sojagraanulitega. Sojat ma enne ligunema ei pannud. Mõte just selles, et imaks niiskust koogis.
3. Katsin põhja õunamoosiga. Ühtlaselt, aga mitte liiga paksult. Sinna peale kohupiimamass.
4. Küpsetasin umbes 180-200 kraadi juures 30-40 min. Seni kuni nägin, et kohupiim on küps ja taigna serv pruun.
Ja kokku tuli üks väga mõnus magus krõbeda põhjaga kook.
Thursday, September 4, 2008
Uus raamat
HEE!!
Olen Liis Kängsepa raamatu Minu Argentina http://apollo.ee/product.php/0594895 signeeritud eksemplari õnnelik omanik.
Vahva! Nii tore on üle pika aja kokku saada toreda inimesega positiivsest minevikust. Liisi oli vahva näha! Tal küll oli hääl sama moodi ära kui mulgi ja juttu rääkisime ka sel ainult paarkend minutit, aga ikkagi. Püüan selle raamatu lähiajal läbi lugeda. Usun, et see on vähemalt sama hea kui Liisi artiklid Äripäevas ja idee, mille teostamisest lugu räägib, tasub igal juhul jäädvustamist. Vähemalt arvab nii sots-minevikuga eestlane. irw.
Olen Liis Kängsepa raamatu Minu Argentina http://apollo.ee/product.php/0594895 signeeritud eksemplari õnnelik omanik.
Vahva! Nii tore on üle pika aja kokku saada toreda inimesega positiivsest minevikust. Liisi oli vahva näha! Tal küll oli hääl sama moodi ära kui mulgi ja juttu rääkisime ka sel ainult paarkend minutit, aga ikkagi. Püüan selle raamatu lähiajal läbi lugeda. Usun, et see on vähemalt sama hea kui Liisi artiklid Äripäevas ja idee, mille teostamisest lugu räägib, tasub igal juhul jäädvustamist. Vähemalt arvab nii sots-minevikuga eestlane. irw.
Monday, September 1, 2008
Mida teha...
Mõtlen siin, et kuidas õigesti ja õiglaselt opereerida tagajärje ja tulemusega.
Kui mu silmarõõm on oma "neutraalse" käitumisega saavutanud minu suhtelise ükskõiksuse. St aja jooksul olen jõudnud tagasi oma olen-üksi-saan-ise-hakkama enesekindluseni. Enam ei tunne, et midagi puudu on, ja ei viitsi kurvastada. Siis kui ta nüüd üritab, võiks ju positiivselt reageerida. Pedagoogika ja andragoogika ja treeninguteooria ütlevad, et soovitud tegevust tuleb premeerida või vähemalt positiivselt reageerida. Aga kui tunnen, et sellest on vähe. Et tegelikult ei aita väikesest tähelepanuavaldusest, mis muidu oleks maru armas ja tore olnud. Ühelt poolt mõtlen, et edasiminekut ja püüet peab tunnustama, siis on lootust, et seda korratakse. Teisalt... KRT mina pean kogu aeg see psühholoog ja õpetaja olema! Kui minu soovid ikkagi nii liiva joosta lasti, miks mina pean pingutama rohkem kui teised. Krt, ma ei ole koeratreener, et käpa tõstmise peale küpsist anda, aga muidu hammustamise peale jätkuvalt vihane olla. Kuidas teadvustada korraga pikaajalist tagajärge ja lühiajalist tublit käitumist? Miks seda õpikutes ei õpetata...
Kui mu silmarõõm on oma "neutraalse" käitumisega saavutanud minu suhtelise ükskõiksuse. St aja jooksul olen jõudnud tagasi oma olen-üksi-saan-ise-hakkama enesekindluseni. Enam ei tunne, et midagi puudu on, ja ei viitsi kurvastada. Siis kui ta nüüd üritab, võiks ju positiivselt reageerida. Pedagoogika ja andragoogika ja treeninguteooria ütlevad, et soovitud tegevust tuleb premeerida või vähemalt positiivselt reageerida. Aga kui tunnen, et sellest on vähe. Et tegelikult ei aita väikesest tähelepanuavaldusest, mis muidu oleks maru armas ja tore olnud. Ühelt poolt mõtlen, et edasiminekut ja püüet peab tunnustama, siis on lootust, et seda korratakse. Teisalt... KRT mina pean kogu aeg see psühholoog ja õpetaja olema! Kui minu soovid ikkagi nii liiva joosta lasti, miks mina pean pingutama rohkem kui teised. Krt, ma ei ole koeratreener, et käpa tõstmise peale küpsist anda, aga muidu hammustamise peale jätkuvalt vihane olla. Kuidas teadvustada korraga pikaajalist tagajärge ja lühiajalist tublit käitumist? Miks seda õpikutes ei õpetata...
Sunday, August 31, 2008
Mida ma tahan
Eile õhtul võtsin end kätte ja hakkasin kirja panema asju, mida ma tahan. St muidugi mitte ainult asju. :) Tegevusi ja kohti ja muud, mida ma tahan. Igasuguseid asju läbisegi. Päris mõnus on püüda selgeks mõelda ja meelde tuletada, mida tahad. Mõelda enda soovidele ja mitte kellegi teise omadele.
Kuna minu kõige suurem soov, saada oma suhe HÄSTI st win:win toimima, ei ole määratud praegu täituma, siis püüan end lõbustada ja lohutada muude asjadega, mis mulle meeldivad.
Krt, ma olen juba nii vana, aga ikka ei saa ning ei saa teha asju, mida ma tahan. Noh mõnda asja ei saagi, aga mõnda ei tee mingil muul imelikult põhjusel.
Aitäh Lianale leiu eest "Sõjast ja rahust". Olen sinuga täiesti nõus. Väljendid Enesesalgamine ja Allaheitlikkus on üsna täpsed. Hoolimata meie sirgest seljast ja vahel kõlavast häälest oleme me oma sisemuselt just sellised. Tunnen, et olen seda püüdnud sõna ja teoga tagasi ajada, aga oma lollid valikud ja otsused olen ma pahatihti just neist omadustest kantuna teinud. Ja pole midagi teha, tagasihoidlikkus ja oma soovide tahaplaanile jätmine ei vii kuskile. Mitte keegi ei täna sind selle eest, et sead kellegi soovid esikohale. Võib olla saab see tasutud kunagi kuskil mujal. Ei tea, kas see on nüüd see sajandeid sissekasvatatud ja -kodeeritud kristlik kasvatus märtriks olemisest ja alandlikkusest. Hea kasvatus...
Jääb vaid küsida, kus see teistel inimestel on... Ei märka, et teised ümberringi hooliks millestki muust rohkem kui enda edust ja soovidest. Enamjaolt.
Ma peaks vist nüüd siin katkestama. On ju tegelikult palju häid sõpru ja sugulasi, keda selle üldistuse alla panna ei saa. Aga sisemine kibestumine ja enesehaletsus sunnivad ebaõiglasi üldistusi tegema.
Kuna minu kõige suurem soov, saada oma suhe HÄSTI st win:win toimima, ei ole määratud praegu täituma, siis püüan end lõbustada ja lohutada muude asjadega, mis mulle meeldivad.
Krt, ma olen juba nii vana, aga ikka ei saa ning ei saa teha asju, mida ma tahan. Noh mõnda asja ei saagi, aga mõnda ei tee mingil muul imelikult põhjusel.
Aitäh Lianale leiu eest "Sõjast ja rahust". Olen sinuga täiesti nõus. Väljendid Enesesalgamine ja Allaheitlikkus on üsna täpsed. Hoolimata meie sirgest seljast ja vahel kõlavast häälest oleme me oma sisemuselt just sellised. Tunnen, et olen seda püüdnud sõna ja teoga tagasi ajada, aga oma lollid valikud ja otsused olen ma pahatihti just neist omadustest kantuna teinud. Ja pole midagi teha, tagasihoidlikkus ja oma soovide tahaplaanile jätmine ei vii kuskile. Mitte keegi ei täna sind selle eest, et sead kellegi soovid esikohale. Võib olla saab see tasutud kunagi kuskil mujal. Ei tea, kas see on nüüd see sajandeid sissekasvatatud ja -kodeeritud kristlik kasvatus märtriks olemisest ja alandlikkusest. Hea kasvatus...
Jääb vaid küsida, kus see teistel inimestel on... Ei märka, et teised ümberringi hooliks millestki muust rohkem kui enda edust ja soovidest. Enamjaolt.
Ma peaks vist nüüd siin katkestama. On ju tegelikult palju häid sõpru ja sugulasi, keda selle üldistuse alla panna ei saa. Aga sisemine kibestumine ja enesehaletsus sunnivad ebaõiglasi üldistusi tegema.
Monday, August 25, 2008
LillaLillelineLohe
JEEEEEE!!!!!!!!!!!!!
See on siis tehtud. 23-24.08 toimus rattamatk ümber Saadjärve, mille üks korraldaja ma olin. Väga hingekosutav üritus ning selle ettevalmistamine. Matk polnud kellegi välja makstud. Kamp inimesi korraldas oma vabal (ja töö-) ajal. Hulk firmasid toetas raha või asjadega. Ja see on vägagi rõõümustav kui palju on abivalmis inimesi ning firmasid.
Kohal oli ligi 140 inimest. Neist 20 olid asjaga korralduslikult poolelt seotud. Ülejäänud olid sõbrad või tuttavad või nende sõbrad ja tuttavad. Ja loomulikult lapsed.
Ja kõik olid väga sõbralikud ja rõõmsad. Keegi ei vingunud ega kaevanud. Loomulikult aitas sellele kaasa, et ilm oli just matkaks väga sobilik. (natuke pilvi ja natuke päikest), rada oli paras väljakutse ning isegi suurtes pottides toodud söök nii maitsev, et küsiti juurde.
Audru Jõelaevanduse punt tantsitas rahvast kella poole üheni. Aga legendid teavad rääkida, et viimased inimesed lahkusid tantsuplatsilt ja tünnisaunast kella 6 paiku hommikul.
Minul endal jagus vastupidavust neljani.
Praegu on energiat kõvasti ja optimismi ka ning "inimeste üle hea meel" (Piibel).
Püüan pilte ka üles panna varsti.
http://picasaweb.google.com/Veeseadmed.Photoalbum
Wednesday, August 13, 2008
Läbipõlenud Supernaise pihtimus
Tõeline Supernaine 21. sajandil: köögis nagu köögitüdruk, seltskonnas nagu daam, voodis nagu lits ja igapäevaelus nagu semu. Ja tööl ka veel tegija.
Ja ühel päeval:
tööl oled nobody, pole piisavalt daam, et seltskonnas olla, pole piisavalt sensuaalne, et sinuga magada, pole piisavalt osav, et köök ja kodu kiitust pälviks, pole piisavalt osav, et sinuga koos ehitada.
Ja on veel hulk asju, mida pole.
Hee.... Kas mina olen Supernaine? Annaks Jumal, et mitte.
Ja ühel päeval:
tööl oled nobody, pole piisavalt daam, et seltskonnas olla, pole piisavalt sensuaalne, et sinuga magada, pole piisavalt osav, et köök ja kodu kiitust pälviks, pole piisavalt osav, et sinuga koos ehitada.
Ja on veel hulk asju, mida pole.
Hee.... Kas mina olen Supernaine? Annaks Jumal, et mitte.
Ühepajatoit nagu vanaema tehtud :)
Eile tegin hasartselt maalt toodud köögiviljadest ühepajatoitu. Ja reegel sai jälle kinnitust. Oma maal kasvatatud ja värsketest asjadest tuleb ikka hoopis parem toit. No peaaegu nagu vanaema tehtud. :)
0,5-1 l vett
1 puljongikuubik (mul oli Kostilja vms)
1 väike kaalikas
3 väikest porgandit
3-4 väikest kartulit
2 peotäit herneid
4 viilu suvekõrvitsat
2 peotäit keedetud põldube
250 g segahakkliha
Lase vesi puljongikuubikuga keema. Köögiviljad lõika umbes sentimeetristeks kuubikuteks ja ma panin keema toodud järjekorras. Kui juurikad keevad, lase hakkliha pannil pruuniks. Maitsestasin liha natukese soola ja lihaüldmaitseainega. Kalla liha potti ja keeda kuni köögiviljad pehmed. Mul tuli paras kogus 4-5 inimesele. Ja niiii hea. Väiksed olid köögiviljad selle pärast, et alles varajane sügis ju.
0,5-1 l vett
1 puljongikuubik (mul oli Kostilja vms)
1 väike kaalikas
3 väikest porgandit
3-4 väikest kartulit
2 peotäit herneid
4 viilu suvekõrvitsat
2 peotäit keedetud põldube
250 g segahakkliha
Lase vesi puljongikuubikuga keema. Köögiviljad lõika umbes sentimeetristeks kuubikuteks ja ma panin keema toodud järjekorras. Kui juurikad keevad, lase hakkliha pannil pruuniks. Maitsestasin liha natukese soola ja lihaüldmaitseainega. Kalla liha potti ja keeda kuni köögiviljad pehmed. Mul tuli paras kogus 4-5 inimesele. Ja niiii hea. Väiksed olid köögiviljad selle pärast, et alles varajane sügis ju.
Monday, August 11, 2008
"rahuldamata naine" ja/või "vanatüdruk"
Meeste teooria naiste tujutsemisest ütleb, et kibestunud on vanatüdrukud või siis äärmisel juhul pole naine "saanud". Ei tea, millest see küll tuleb... Tegelikult pakun välja, et põlised vanatüdrukud ei ole selle pärast tujukad, et ei saa.
Väga lihtne.
Üksi elav naine on kõva käsi enda motiveerimises ning endale väikest viisi valetamises. Üldiselt kenasti riides, haritud, trenni tegev, hobide ja sõpradega. 21.saj ju. :) Ühe sõnaga üsna stabiilne enesehinnangu tase. Ise teab, millega tegeleda, milles hea on.
Paarisuhtes naise enesehinnangut mõjutab pea kõige enam ta mees. (jätame lapsed praegu välja) Ühel hetkel on enesehinnang laes, kui mees auhindab su välimust, kokkamisoskust vm oskust suurima läheduse jagamisega. Tuju hea, kõik tundub kena, aga kui seda ei juhtu piisavalt tihti. Kui naine ei tunne, et teda tahetakse. Siis järeldab naine, et ta ei ole piisavalt ilus, osav, tark vms. Parim kaitse on rünnak. Kui ma tunnen, et olen mõtetu nuustik, keda ei hinnata, siis saab igaüks vastu päid ja jalgu, kes ette jääb.
Long live üksikud!
Väga lihtne.
Üksi elav naine on kõva käsi enda motiveerimises ning endale väikest viisi valetamises. Üldiselt kenasti riides, haritud, trenni tegev, hobide ja sõpradega. 21.saj ju. :) Ühe sõnaga üsna stabiilne enesehinnangu tase. Ise teab, millega tegeleda, milles hea on.
Paarisuhtes naise enesehinnangut mõjutab pea kõige enam ta mees. (jätame lapsed praegu välja) Ühel hetkel on enesehinnang laes, kui mees auhindab su välimust, kokkamisoskust vm oskust suurima läheduse jagamisega. Tuju hea, kõik tundub kena, aga kui seda ei juhtu piisavalt tihti. Kui naine ei tunne, et teda tahetakse. Siis järeldab naine, et ta ei ole piisavalt ilus, osav, tark vms. Parim kaitse on rünnak. Kui ma tunnen, et olen mõtetu nuustik, keda ei hinnata, siis saab igaüks vastu päid ja jalgu, kes ette jääb.
Long live üksikud!
Elu lihtsad asjad - muusika
Igapäevaelu rutiinis unustad vahel ära need olulised lihtsad asjad, mis eluga hakkama saada aitavad. Muusika näiteks. Olin juba unustanud, kui oluline ning elustav on muusika. (Ma ei hakka rääkima tantsimisest :) )
Käisin Raivo Tafenau, Sergio Bastose ja Laura kontserdil. Sain oma energia jälle enam vähem normaalsele lainepikkusele. Milline mõnu on mõnusast bossa- ja sambamuusikast, mida teevad proffid ja mõnuga.
Pooled lood hoidsin lihtsalt silmad kinni, õõtsutasin kaasa ja nautisin heli. See on see energeetika, mida minul vaja on. Vähemalt vahel. Kui midagi muud on puudu. ;)
Käisin Raivo Tafenau, Sergio Bastose ja Laura kontserdil. Sain oma energia jälle enam vähem normaalsele lainepikkusele. Milline mõnu on mõnusast bossa- ja sambamuusikast, mida teevad proffid ja mõnuga.
Pooled lood hoidsin lihtsalt silmad kinni, õõtsutasin kaasa ja nautisin heli. See on see energeetika, mida minul vaja on. Vähemalt vahel. Kui midagi muud on puudu. ;)
Must päev
Mingi imelik päev on täna. Või sai alguse juba eile...
Närvid on püsti, sest tahaks pai ja olla häppi. Aga...
Mina olen endassetõmbunud on teatrikaotuse pärast. Sõbranna silmarõõm ei käitu just härrasmehelikult. Ühel töökaaslasel sõbranna ühekuuse beebiga haiglas, teisel sõbrad tülitsevad. Minu lohutaja ei saa aru, mida või miks kurvastan.
Ja ongi jälle tunne, et kurta pole kellelegi, sest kõik on ise ka kurvad.
Närvid on püsti, sest tahaks pai ja olla häppi. Aga...
Mina olen endassetõmbunud on teatrikaotuse pärast. Sõbranna silmarõõm ei käitu just härrasmehelikult. Ühel töökaaslasel sõbranna ühekuuse beebiga haiglas, teisel sõbrad tülitsevad. Minu lohutaja ei saa aru, mida või miks kurvastan.
Ja ongi jälle tunne, et kurta pole kellelegi, sest kõik on ise ka kurvad.
Teater - pisarad kurgus
Jälle. Jälle olen ma täiesti liimist lahti mingi mõttetu asja peale. Sain teada, et meie teatri diivad osalevad proffide ja amatööride suvelavastuses Rasputin. Ja jälle need samad inimesed. Need samad, kes on meie teatri kõigis etendustes ning teiste teatrite külalisesinejate esilistis. Ja ma olen kade. Kohe väga. Ja kurb.
Talvel saab 21 aastat, kui ma olen Salme Teatriga seotud olnud. Ja minu soov teatrit teha ning etendustes mängida ei ole põrmugi vähenenud.
Muska küsis, miks ma seda teen, mida ma sellest saan. Ma ei tea. Aastaid olid need mu sõbrad. Nüüd enam vist mitte. Meie etendused olid suured ja ilusad. Ka see on muutunud. Meie saalid olid täis. Noh... kui me nüüd veel üldse mängime, siis seda on.
Ühelt poolt on see võimalus olla millegi ilusa ja vahva sünni osaline. Kogu see tegemise ja harjutamise pool ning tegelikult ka iga etendus ise. Ja me olime meeskond. Võib olla olen ainult mina sellest välja jäänud, aga teised on ikka... (vilksatas mul praegu peas) Mitte vähe tähtis on ka võimalus reaalse maailma eest peitu pugeda. Olla vähemalt paar tundi keegi teine kuskil mujal. Kuigi hea mängu puhul toimub kõik vahetult, on tegelikult ju arengud ning lõpptulemus olemas. Et ka selle pärast ei pea muretsema.
Mis iganes see on, tunnen ma sellest kohutavalt puudust. Ning ma ei tea, mida teha. Ma ei saa vana Salmet tagasi. Ma ei ole väga kindel, kas mõni teine teater mind, võõrast, nii väga ootab.
Ning lisaks ma tunnen nagu oleks mind mu sõprade ja lavastaja poolt reedetud, et nemad ikkagi teevad ja saavad. Ja selle vastu ei aita miski.
Talvel saab 21 aastat, kui ma olen Salme Teatriga seotud olnud. Ja minu soov teatrit teha ning etendustes mängida ei ole põrmugi vähenenud.
Muska küsis, miks ma seda teen, mida ma sellest saan. Ma ei tea. Aastaid olid need mu sõbrad. Nüüd enam vist mitte. Meie etendused olid suured ja ilusad. Ka see on muutunud. Meie saalid olid täis. Noh... kui me nüüd veel üldse mängime, siis seda on.
Ühelt poolt on see võimalus olla millegi ilusa ja vahva sünni osaline. Kogu see tegemise ja harjutamise pool ning tegelikult ka iga etendus ise. Ja me olime meeskond. Võib olla olen ainult mina sellest välja jäänud, aga teised on ikka... (vilksatas mul praegu peas) Mitte vähe tähtis on ka võimalus reaalse maailma eest peitu pugeda. Olla vähemalt paar tundi keegi teine kuskil mujal. Kuigi hea mängu puhul toimub kõik vahetult, on tegelikult ju arengud ning lõpptulemus olemas. Et ka selle pärast ei pea muretsema.
Mis iganes see on, tunnen ma sellest kohutavalt puudust. Ning ma ei tea, mida teha. Ma ei saa vana Salmet tagasi. Ma ei ole väga kindel, kas mõni teine teater mind, võõrast, nii väga ootab.
Ning lisaks ma tunnen nagu oleks mind mu sõprade ja lavastaja poolt reedetud, et nemad ikkagi teevad ja saavad. Ja selle vastu ei aita miski.
Tuesday, August 5, 2008
Mustsõstrakook (a'la külmutuskapist ära)
Olen mitmele oma tuttavale rääkinud, et kõige kõvem käsi olen "külmutuskapist-ära" toitude valmistamisel. Siis, kui retsepti küsitakse, ei oska ma seda kunagi täpselt öelda. Panen siia kirja tänase mõttelennu mustsõstarde kasutamise teemal, mis päris hea maitsega sai.
Mustsõstravorm
4 viilu saia
1/2 kl mustsõstraid
1/2 kl suhkrut
2 muna
2/3 topsi vaniljekastet (Ekstra)
3 spl neljaviljahelbeid
natuke õli
Säti saia viilud õliga üle valatud vormi põhja. Sinna peale mustsõstrad. Minul sai umbes 2 marja paksune kiht. Puista peale pisut suhkrut, siis ei jää marjad kokku. Klopi korralikult lahti munad ülejäänud suhkruga. Klopi juurde vaniljekreem ja helbed. (Mina panin sortsukese vett enne) Vala munasegu marjadele ja küpseta umbes 180 C juures mõnikümmend minutit. Valmimise aeg sõltub paksusest. Helbed munasegus on selleks, et marjamahla ning kastet paremini siduda. Marjad kerkivad peale poole ning põhja moodustab lisaks saiale ka muna-kaste-helbe-mass.
Üks päris hea magus suvine amps saab sellest. 4 suurt tükki või 6 keskmist.
Mustsõstravorm
4 viilu saia
1/2 kl mustsõstraid
1/2 kl suhkrut
2 muna
2/3 topsi vaniljekastet (Ekstra)
3 spl neljaviljahelbeid
natuke õli
Säti saia viilud õliga üle valatud vormi põhja. Sinna peale mustsõstrad. Minul sai umbes 2 marja paksune kiht. Puista peale pisut suhkrut, siis ei jää marjad kokku. Klopi korralikult lahti munad ülejäänud suhkruga. Klopi juurde vaniljekreem ja helbed. (Mina panin sortsukese vett enne) Vala munasegu marjadele ja küpseta umbes 180 C juures mõnikümmend minutit. Valmimise aeg sõltub paksusest. Helbed munasegus on selleks, et marjamahla ning kastet paremini siduda. Marjad kerkivad peale poole ning põhja moodustab lisaks saiale ka muna-kaste-helbe-mass.
Üks päris hea magus suvine amps saab sellest. 4 suurt tükki või 6 keskmist.
Tuesday, July 29, 2008
Maaliline puhkus
Nüüd siis on ema-tütre puhkus seljataga. Käisin emaga Saka mõisas puhkamas. Kahepäevane üritus nimega Akvarellipakett. Mõõnuuuss.
Alustasime pühapäeva sõiduga Rakvere suunas ning meelikosutava lõunapeatusega Krista juures. No vot mõjuvad kohe mõned kohad ja inimesed rahustavalt ning lolle mõtteid eemale peletavalt. Lilled, päike, lõbusad lapsed ja kalasalat. Nämma. Teiste tehtud söök on ikka parem kui enda oma.
Saka mõis on kena koht. Endise mõisa abihoones on hotell ja restoran, parki korrastatakse, kunagises piirivalve prožektoriputkas on vaatlustorn ja konverentsisaalid. All mere äärde viib piiiiik trepp. Meid ootas juhendaja juba ees. Sissejuhatus akvarelli ja nii see läks. 4 tundi! Toas ja mere ääres. :) Emme on ikka oma kustumatus headuses. Aga see on minu töökene.
Kella 7 paiku saime minema. Toas tegime kiire eine ja siis sõitsime tuurile: Ontika, Valaste juga, Toila, Sillamäe, Sinimäed. Käisime Sinimägede lahingu mälestusmärke vaatamas. Aga oma otsitavaid nimesid ei leidnudki. Kas keegi teab, kus on suured mustad marmortahvlid II MS hukkunud eestlaste nimedega? Või siis seal hukkunute. Me mäletasime, et Sinimägedes, aga ei olnud.
Tagasi jõudsime täpselt selleks, et näha päikest merre vajumas. Pool veel paistis.
Õhtune idüll toas oli Kristalt laenatud akvarelli- ja pastelliõpikutega.
Hommikusöögile järgnes kohe söemaalingu õppimine. Mere ääres. Uhh... Lained olid ilusad ja päike paistis, aga põhjatuul tahtis meid ära jäätada. Nii palju siis ujuma minemisest. Kampsunitki ei saanud seljast ära. Kuna mul kahetsusväärselt jäi fotokas koju, tegin visandi Emmest joonistamas.
Lõunasööki nautisime Saka restoranis. Lõuna oli oma hinda väärt. Teenindus, toit, serveering oli kõik väga lahe ja suursugune. Hoolimata vabast ruumist taldrikul oli portsjon nii suur, et pärast oli tahtmine pikali visata.
Tagasiteel käisime Kalvi mõisa kaemas. Tõdesime, et seal võiks aadlikke ja kuningate teemalisi filma üles võtta küll. Väga ilusti kujundatud ja korda tehtud.
Tankinud end Krista juures tomatite ja maasikatega kihutasime päiksele järele. = Tallinna.
Ähvardasin ema, et ma veel lähen ja ostan paberit ning viin ta ükskord ise metsa joonistama. Ma ei tohi seda nüüd ära unustada. :)
Alustasime pühapäeva sõiduga Rakvere suunas ning meelikosutava lõunapeatusega Krista juures. No vot mõjuvad kohe mõned kohad ja inimesed rahustavalt ning lolle mõtteid eemale peletavalt. Lilled, päike, lõbusad lapsed ja kalasalat. Nämma. Teiste tehtud söök on ikka parem kui enda oma.
Saka mõis on kena koht. Endise mõisa abihoones on hotell ja restoran, parki korrastatakse, kunagises piirivalve prožektoriputkas on vaatlustorn ja konverentsisaalid. All mere äärde viib piiiiik trepp. Meid ootas juhendaja juba ees. Sissejuhatus akvarelli ja nii see läks. 4 tundi! Toas ja mere ääres. :) Emme on ikka oma kustumatus headuses. Aga see on minu töökene.
Kella 7 paiku saime minema. Toas tegime kiire eine ja siis sõitsime tuurile: Ontika, Valaste juga, Toila, Sillamäe, Sinimäed. Käisime Sinimägede lahingu mälestusmärke vaatamas. Aga oma otsitavaid nimesid ei leidnudki. Kas keegi teab, kus on suured mustad marmortahvlid II MS hukkunud eestlaste nimedega? Või siis seal hukkunute. Me mäletasime, et Sinimägedes, aga ei olnud.
Tagasi jõudsime täpselt selleks, et näha päikest merre vajumas. Pool veel paistis.
Õhtune idüll toas oli Kristalt laenatud akvarelli- ja pastelliõpikutega.
Hommikusöögile järgnes kohe söemaalingu õppimine. Mere ääres. Uhh... Lained olid ilusad ja päike paistis, aga põhjatuul tahtis meid ära jäätada. Nii palju siis ujuma minemisest. Kampsunitki ei saanud seljast ära. Kuna mul kahetsusväärselt jäi fotokas koju, tegin visandi Emmest joonistamas.
Lõunasööki nautisime Saka restoranis. Lõuna oli oma hinda väärt. Teenindus, toit, serveering oli kõik väga lahe ja suursugune. Hoolimata vabast ruumist taldrikul oli portsjon nii suur, et pärast oli tahtmine pikali visata.
Tagasiteel käisime Kalvi mõisa kaemas. Tõdesime, et seal võiks aadlikke ja kuningate teemalisi filma üles võtta küll. Väga ilusti kujundatud ja korda tehtud.
Tankinud end Krista juures tomatite ja maasikatega kihutasime päiksele järele. = Tallinna.
Ähvardasin ema, et ma veel lähen ja ostan paberit ning viin ta ükskord ise metsa joonistama. Ma ei tohi seda nüüd ära unustada. :)
Thursday, July 24, 2008
Puuviljakook :)
Ma kohe ei saa jätta seda juttu jäädvustamata.
-
Siin on üks retsept neile kellele meeldib küpsetada!!!!!!!!
Lihtne ja maitsev puuviljakook.
1 dl suhkurt
4 muna
2 dl kuivatatud puuvilju
1 tl soola
4 spl sidrunimahla
pähkleid
2 liitrit whiskyt
Võta keskmise suurusega kauss.
Kontrolli whisky kvaliteeti seda maitstes.
Vala whisky detsiliitrimõõdunõusse ja joo.
Korda.
Pane elektrimikser tööle.
Proovi uuesti kas whisky on ikka veel kvaliteetne.
Sega 1 dl võid ühte suurde kaussi, lisa 1 spl suhkurt ja vahusta jälle.
Maitse kas whisky on ikka veel hea, joo veel üks mõõt.
Lhüllita mikser välja.
Toksi kaks kanamuna ja valla kaushshi, koos kuivatatunud puruviljadegaa...
Käivvitta mikser jälle... Kui need viljjad kuivutunud jäävad kaushshi külje kinni, tiri lahti kruffikeerajja abil.
Maitshe shiis kas whisky on ikka veel kõlbbulik.
Sciish scha lischad 2 dl soola või mischkit taolisht. Shee polle nii tähtish. Ploovi whischkyt.
Lisha shidronimahhl, lisha üks õõks. shupi... lushikas... shukruth, või midagi, äsch... mida kuradit... Määri ahju.
Keri ahhjuvorrm 220 kraadhi pääle, ära unusta miksherit vällja lhülittadda.
Vishka kaushsh aknast väljja ja ...niishiish proovi sheda whischyt mish on veel järgi jäänud shinna paganama pudhelishe.
Mine maggama... Kesh kurat tahab sheda puuviljakookhi...?
-
Siin on üks retsept neile kellele meeldib küpsetada!!!!!!!!
Lihtne ja maitsev puuviljakook.
1 dl suhkurt
4 muna
2 dl kuivatatud puuvilju
1 tl soola
4 spl sidrunimahla
pähkleid
2 liitrit whiskyt
Võta keskmise suurusega kauss.
Kontrolli whisky kvaliteeti seda maitstes.
Vala whisky detsiliitrimõõdunõusse ja joo.
Korda.
Pane elektrimikser tööle.
Proovi uuesti kas whisky on ikka veel kvaliteetne.
Sega 1 dl võid ühte suurde kaussi, lisa 1 spl suhkurt ja vahusta jälle.
Maitse kas whisky on ikka veel hea, joo veel üks mõõt.
Lhüllita mikser välja.
Toksi kaks kanamuna ja valla kaushshi, koos kuivatatunud puruviljadegaa...
Käivvitta mikser jälle... Kui need viljjad kuivutunud jäävad kaushshi külje kinni, tiri lahti kruffikeerajja abil.
Maitshe shiis kas whisky on ikka veel kõlbbulik.
Sciish scha lischad 2 dl soola või mischkit taolisht. Shee polle nii tähtish. Ploovi whischkyt.
Lisha shidronimahhl, lisha üks õõks. shupi... lushikas... shukruth, või midagi, äsch... mida kuradit... Määri ahju.
Keri ahhjuvorrm 220 kraadhi pääle, ära unusta miksherit vällja lhülittadda.
Vishka kaushsh aknast väljja ja ...niishiish proovi sheda whischyt mish on veel järgi jäänud shinna paganama pudhelishe.
Mine maggama... Kesh kurat tahab sheda puuviljakookhi...?
Tuesday, July 22, 2008
Naeratus
Mida on heaoluks vaja:
Seda, et keegi prof vaataks üle prillide otsa ja küsiks, mis on normaalne aeg, mis on normaalne suhtlemine, milline see normaalne suhe on.
Seda, et võtaks oma ego kokku ja räägiks inimestega
Töö- ja puhkelaagrit paraja koguse nalja ja napsiga
Sooja ilma ja päikest
Armsama pai ja kallistust
Magneesiumitablette, et pea ei valutaks
Portsu häid sõpru, ühte silmarõõmu ja suurt tükki puuviljakooki
Seda, et keegi prof vaataks üle prillide otsa ja küsiks, mis on normaalne aeg, mis on normaalne suhtlemine, milline see normaalne suhe on.
Seda, et võtaks oma ego kokku ja räägiks inimestega
Töö- ja puhkelaagrit paraja koguse nalja ja napsiga
Sooja ilma ja päikest
Armsama pai ja kallistust
Magneesiumitablette, et pea ei valutaks
Portsu häid sõpru, ühte silmarõõmu ja suurt tükki puuviljakooki
31.01. 3628 km
29.01 2690 km
31.01 3238 km
Düünidel käidud.
Oli ikka hull küll. Keset kõrbe on asula Solitair. Pood, bensiinijaam, baar ja motell. Maailma mõtetuim koht. :) Kui auto ukse lahti tegime, tahtis kuumus ära tappa. Ööbisime Sesiremi kämpas. Kohale jõudes otse teed basseini. Kuum tuul täis kuuma liiva puhumas otse kuumadelt düünidelt. Ainult vees saigi olla. Aga öösel saime ilusaima tähistaeva osaliseks. Must taevas tuhandete tähtedega ja hoopis teistsugune kui kodus. 2 udukogu, paar langevat tähte ja Lõunarist.
Hommikul äratus kell 4.30 ja suund kõrbesse. 60 km, millest viimased 5 ainult 4x4 autodele. Päikesetõus düünides on vaeva väärt. Ülesronimine oli keerukas, ehkki oli alles jahe ja me ei roninudki Sossusvleile. Aga vaade...
Peale allatulekut sõime hommikust ning samal ajal saabusid eestlased, kellega olime lennukis koos olnud. Fotograafidel oli paarkümment tuhat pilti tehtud. Päeva kild: eestlasi on vähe, aga meie rahva(u)s on SUUR.
Jõudsime Swakopmundi tagasi 3 paiku. Karin tegi lastega kodutöid. Hiilisime linna poodi. Õhtul tegi Allester kudu liha ja Tiina rullbiskviiti.
Viimaseks pikaks päevaks planeeritud ATV-sõit liivadüünidel jäi ära. Kõhuviirus oli võtnud meie ridadest Karini ja Mailise. Käisime Märdi, Tiina ja Gretega akvaariumis, mis oli 10 x väiksem kui Neringas, ja shoppamas.
Õhtul tegime ühise väljas söömise aafrika köögiga restos. Nüüd oleme söönud hulka mereasju + krokodilli, jaanalindu, kudu, springboki, gemsboki liha. Huvitavad ja erinevad. Mõtlesime välja, et gemsbok on meil oryx.
Ja nüüd sõit Windhoeki tagasi. Vaja auto ära anda ja lasta end lennuväljale sõidutada. 20.40 läheb lennuk ning homme on päev Londonis. Aknast näen mägesid.
Düünidele sõites nägime väga erinevaid mägesid. Osa oli nagu külili lükatud, kõik kihid diagonaalis näha. Leidsime groti, mille juurde sõites Märt Mailise närvid proovile pani. Aga välja vedasime. Autojuhi unistuste tee :) Sinka-vonka, üles-alla. Kanjoni harjal sõites oli kõik lage ja sile, aga all olid nagu praod maa sees.
3628 km sõitsime kokku. Üle-eile õhtul rääkis Allester riigi ajaloost ja miks mõnda rahvust ning eurooplasi ei sallita. Rootslased, soomlase, venelased toetasid musti (terroriste). Käis sõda valgete ja mustade vahel. Nüüd on riik demokraatlikult mustade valitseda, kuid enamjaolt tähendab see allakäiku. Mustade väärtushinnangud ning ootused elule on teised. Ahtisaari ei ole just eriti armastatud mees valgete hulgas. Lugu on siis 1985 a sõjast. Kõik asjad tehakse ainult mingi abi toel. Soome, Rootsi või üldisemalt Euroopa. Ja nii ei hakkagi mustad ise midagi tegema.
31.01 3238 km
Düünidel käidud.
Oli ikka hull küll. Keset kõrbe on asula Solitair. Pood, bensiinijaam, baar ja motell. Maailma mõtetuim koht. :) Kui auto ukse lahti tegime, tahtis kuumus ära tappa. Ööbisime Sesiremi kämpas. Kohale jõudes otse teed basseini. Kuum tuul täis kuuma liiva puhumas otse kuumadelt düünidelt. Ainult vees saigi olla. Aga öösel saime ilusaima tähistaeva osaliseks. Must taevas tuhandete tähtedega ja hoopis teistsugune kui kodus. 2 udukogu, paar langevat tähte ja Lõunarist.
Hommikul äratus kell 4.30 ja suund kõrbesse. 60 km, millest viimased 5 ainult 4x4 autodele. Päikesetõus düünides on vaeva väärt. Ülesronimine oli keerukas, ehkki oli alles jahe ja me ei roninudki Sossusvleile. Aga vaade...
Peale allatulekut sõime hommikust ning samal ajal saabusid eestlased, kellega olime lennukis koos olnud. Fotograafidel oli paarkümment tuhat pilti tehtud. Päeva kild: eestlasi on vähe, aga meie rahva(u)s on SUUR.
Jõudsime Swakopmundi tagasi 3 paiku. Karin tegi lastega kodutöid. Hiilisime linna poodi. Õhtul tegi Allester kudu liha ja Tiina rullbiskviiti.
Viimaseks pikaks päevaks planeeritud ATV-sõit liivadüünidel jäi ära. Kõhuviirus oli võtnud meie ridadest Karini ja Mailise. Käisime Märdi, Tiina ja Gretega akvaariumis, mis oli 10 x väiksem kui Neringas, ja shoppamas.
Õhtul tegime ühise väljas söömise aafrika köögiga restos. Nüüd oleme söönud hulka mereasju + krokodilli, jaanalindu, kudu, springboki, gemsboki liha. Huvitavad ja erinevad. Mõtlesime välja, et gemsbok on meil oryx.
Ja nüüd sõit Windhoeki tagasi. Vaja auto ära anda ja lasta end lennuväljale sõidutada. 20.40 läheb lennuk ning homme on päev Londonis. Aknast näen mägesid.
Düünidele sõites nägime väga erinevaid mägesid. Osa oli nagu külili lükatud, kõik kihid diagonaalis näha. Leidsime groti, mille juurde sõites Märt Mailise närvid proovile pani. Aga välja vedasime. Autojuhi unistuste tee :) Sinka-vonka, üles-alla. Kanjoni harjal sõites oli kõik lage ja sile, aga all olid nagu praod maa sees.
3628 km sõitsime kokku. Üle-eile õhtul rääkis Allester riigi ajaloost ja miks mõnda rahvust ning eurooplasi ei sallita. Rootslased, soomlase, venelased toetasid musti (terroriste). Käis sõda valgete ja mustade vahel. Nüüd on riik demokraatlikult mustade valitseda, kuid enamjaolt tähendab see allakäiku. Mustade väärtushinnangud ning ootused elule on teised. Ahtisaari ei ole just eriti armastatud mees valgete hulgas. Lugu on siis 1985 a sõjast. Kõik asjad tehakse ainult mingi abi toel. Soome, Rootsi või üldisemalt Euroopa. Ja nii ei hakkagi mustad ise midagi tegema.
Monday, July 21, 2008
28.01 2326 km
25.01 1610 km
27.01 2186 km
28.01 2326 km
Vahepeal on juhtunud igasugu huvitavaid asju.
Käisime vaatamas kaljujooniseid Twyfelfontainis. Väga vahvad ja hästi tehtud.
Tee joonistustega kivideni ei olnud ka just kerge :) Üsna hull, kui me oleks sinna päeval jõudnud. Päike...
Edasi Organpipes=orelivile kivid. Muljetavaldavad püstised kivi "kiud". Ja põlenud mägi. Näeb välja nagu üks suur lõkkease. Aga mitte tolm nagu meie tuhamägdes, aga just süte moodi.
Ja siis oli pikk sõit ookeani äärde.
Mäed, mäed, mäed ja liiv. Sissesõit Torra Bay parki ja siis liiv. USKUMATU kogus LIIVA! Torra Bays jalutasime korra ookeanis ning tegime supipeatuse. Kuid ei mingeid laevavrakke. Ka mitte sõidul alla Swakopmundi poole. Lihtsalt luited 350 km.
Lõpuks jõudsime hüljeste lesilani. Ja see oli kinni!!! Jõudsime kell 6, aga suleti kell 5. Tüüpiliste eestlastena nuiasime end sisse. Vinge! 200 tuh hüljest ja neil olid just kuu-paarised pojad ka. Kõik nägime ära: emased, noored isased ja vanad tegijad.
Swakopmundi jõudsime pimedas. Tutvumisring Karini perega, majatuur, söök ja tuttu.
Laupäeval sõime ja lobisesime. M õ n u s. Peale kurva näo tegemist lubati mind kaasa languste püüdma. Sain kalastuloa ja puha. Teised viskasid merele pilgu peale ja läksid shoppama.
Ookean! Kalipso selga, prillid pähe, kindad kätte, sussid jalga, raskus vööle ja vette. Lained muidugi üle pea :) Riffide otsa võis end ribadeks tõmmata. Sain õpetuse, kuidas merevähki kivi alt otsida. Aga see pole põrmugi lihtne. Kivi on meetrine, nägemiskaugus vees pool meetrit ja lained ning hoovus ei aita ka just eriti. Kahe tunniga sain selgeks, kuidas püüda. Ja loomulikult ei saanud midagi kätte :) Aga treening oli hea. Molluskeid sain ikka korjata.
Lõunaks koju, siis linna sööma ja käsitööturule. Kauplemine! Mustade jutt on ikka täiesti lööv. Väga vist ei saanud tünga. Igal juhul maksin alla hindade Eestis. Ostsin paar kinki.
Õhtul oli mereandide õhtusöök. Homemade muuseas! Menüüs: austrid toorelt, austrid grillitult juustuga, munk-fish, langustid, karbid (mollustid) kastmes ja riisi ja veini. Sõnu ei ole...
Pühapäeva hommikul oli delfiinikruis Walvis Bayst. Asi oli 360 N$ väärt. Nägime hülgeid, kellest üks käis ka paadis. Pelikane, kormorane, flamingosid, delfiine. Ja hiiglakaugelt vist ka merekilpkonna. Tipptase: tagasiteel serveeriti austreid ja teisi mereande vahuveiniga. Jumalik puhkus!
Liivadüüni nr 7 otsa ma ei roninud. Kuum liiv sandaletis oli liiga kuum. ma ütleks suisa KÕRVETAV. Pealelõunal tegime väikese poetuuri. Küpsetasime juustukooki ja nautisime 30-40 cm sirmikuid munas praetuna. Nüüd on sõit maailma suurima düüni suunas. "Igav liiv ja tühi väli" omandavad täiesti uue tähenduse. Aga natuke tahaks juba koju.
27.01 2186 km
28.01 2326 km
Vahepeal on juhtunud igasugu huvitavaid asju.
Käisime vaatamas kaljujooniseid Twyfelfontainis. Väga vahvad ja hästi tehtud.
Tee joonistustega kivideni ei olnud ka just kerge :) Üsna hull, kui me oleks sinna päeval jõudnud. Päike...
Edasi Organpipes=orelivile kivid. Muljetavaldavad püstised kivi "kiud". Ja põlenud mägi. Näeb välja nagu üks suur lõkkease. Aga mitte tolm nagu meie tuhamägdes, aga just süte moodi.
Ja siis oli pikk sõit ookeani äärde.
Mäed, mäed, mäed ja liiv. Sissesõit Torra Bay parki ja siis liiv. USKUMATU kogus LIIVA! Torra Bays jalutasime korra ookeanis ning tegime supipeatuse. Kuid ei mingeid laevavrakke. Ka mitte sõidul alla Swakopmundi poole. Lihtsalt luited 350 km.
Lõpuks jõudsime hüljeste lesilani. Ja see oli kinni!!! Jõudsime kell 6, aga suleti kell 5. Tüüpiliste eestlastena nuiasime end sisse. Vinge! 200 tuh hüljest ja neil olid just kuu-paarised pojad ka. Kõik nägime ära: emased, noored isased ja vanad tegijad.
Swakopmundi jõudsime pimedas. Tutvumisring Karini perega, majatuur, söök ja tuttu.
Laupäeval sõime ja lobisesime. M õ n u s. Peale kurva näo tegemist lubati mind kaasa languste püüdma. Sain kalastuloa ja puha. Teised viskasid merele pilgu peale ja läksid shoppama.
Ookean! Kalipso selga, prillid pähe, kindad kätte, sussid jalga, raskus vööle ja vette. Lained muidugi üle pea :) Riffide otsa võis end ribadeks tõmmata. Sain õpetuse, kuidas merevähki kivi alt otsida. Aga see pole põrmugi lihtne. Kivi on meetrine, nägemiskaugus vees pool meetrit ja lained ning hoovus ei aita ka just eriti. Kahe tunniga sain selgeks, kuidas püüda. Ja loomulikult ei saanud midagi kätte :) Aga treening oli hea. Molluskeid sain ikka korjata.
Lõunaks koju, siis linna sööma ja käsitööturule. Kauplemine! Mustade jutt on ikka täiesti lööv. Väga vist ei saanud tünga. Igal juhul maksin alla hindade Eestis. Ostsin paar kinki.
Õhtul oli mereandide õhtusöök. Homemade muuseas! Menüüs: austrid toorelt, austrid grillitult juustuga, munk-fish, langustid, karbid (mollustid) kastmes ja riisi ja veini. Sõnu ei ole...
Pühapäeva hommikul oli delfiinikruis Walvis Bayst. Asi oli 360 N$ väärt. Nägime hülgeid, kellest üks käis ka paadis. Pelikane, kormorane, flamingosid, delfiine. Ja hiiglakaugelt vist ka merekilpkonna. Tipptase: tagasiteel serveeriti austreid ja teisi mereande vahuveiniga. Jumalik puhkus!
Liivadüüni nr 7 otsa ma ei roninud. Kuum liiv sandaletis oli liiga kuum. ma ütleks suisa KÕRVETAV. Pealelõunal tegime väikese poetuuri. Küpsetasime juustukooki ja nautisime 30-40 cm sirmikuid munas praetuna. Nüüd on sõit maailma suurima düüni suunas. "Igav liiv ja tühi väli" omandavad täiesti uue tähenduse. Aga natuke tahaks juba koju.
24.01 1198 km hommikul
Lahkusime Etoshast.
Eile käisime veel pealelõunal ringi. Nägime huvitavaid linnupesi (nagu heinasaad puu otsas), varaane, sisalikke, hiigelmardikat, maaoravaid, tagurpidipuid ja ELEVANTI. 1 küll, aga siiski. Õhtul käisime joogikohas: tühjus. Kell 4 öösel sama seis. Laagriplatsil käisid ringi šaakalid. Trügisid täitsa platsile.
Ja hommik: neegrid võtsid elekri ja vee ära! Kell 7.30 võeti kogu elekter ära ja kella 8 paiku vesi. Ei WC-s käimist ega pesemist. Kultuur!
1 kassett videot on tehtud.
Sõidame Damaramaa poole. Tiina luges olulisi fakte ette. Õpetab Gretele inglise keelt. Eile õppisime matemaatikat kilomeetreid ja aega arvutades. Loodusõpetuse tund: nägime paarituvaid sebrasid. :)
Turismist. Kõik uksed on rangelt valvatud. Parkide ja vaatamisväärsuste omad. Kõik on vormis turismi- või finantsministeeriumi ametnikud. Riik on otsustanud turismi prioriteedina arendada.
Käisime Ksorixases. Maakonnakeskus! Nagu meie küla, aga mustadega. Käsitöökeskus oli 3 x 3 m puuhütt.
Teel eksisime kivistunud metsa otsides ära. Mitte päris ei eksinud, aga sõitsime valesti. Mailis oli osanud kahele kaardile nooled samasse kohta joonistada. Tegelikult mõtles, et seal kandis, aga meie Märdiga arvasime, et just sealt teeotsast. 10 km tühermaasõitu andis meile võimaluse näha väga erilise kujuga mägesid. Lõpuks jõudsime ka metsani.
Nähtus on juttu väärt. Põhjapool langenud puud on jääajal sõitnud Namiibiasse ja jäänud sula ajal järve põhja. Vesi on ammu kadunud ning puude tükid kerkivad maast välja. On tõesti väga rasked.
Ööbime orus mägede vahel. Jube ilus on. Elektrit pole. Aafrikapärane õhtusöök kämpas on vaatamisväärsus liha ja köögiviljadega. Mõnus.
Eile käisime veel pealelõunal ringi. Nägime huvitavaid linnupesi (nagu heinasaad puu otsas), varaane, sisalikke, hiigelmardikat, maaoravaid, tagurpidipuid ja ELEVANTI. 1 küll, aga siiski. Õhtul käisime joogikohas: tühjus. Kell 4 öösel sama seis. Laagriplatsil käisid ringi šaakalid. Trügisid täitsa platsile.
Ja hommik: neegrid võtsid elekri ja vee ära! Kell 7.30 võeti kogu elekter ära ja kella 8 paiku vesi. Ei WC-s käimist ega pesemist. Kultuur!
1 kassett videot on tehtud.
Sõidame Damaramaa poole. Tiina luges olulisi fakte ette. Õpetab Gretele inglise keelt. Eile õppisime matemaatikat kilomeetreid ja aega arvutades. Loodusõpetuse tund: nägime paarituvaid sebrasid. :)
Turismist. Kõik uksed on rangelt valvatud. Parkide ja vaatamisväärsuste omad. Kõik on vormis turismi- või finantsministeeriumi ametnikud. Riik on otsustanud turismi prioriteedina arendada.
Käisime Ksorixases. Maakonnakeskus! Nagu meie küla, aga mustadega. Käsitöökeskus oli 3 x 3 m puuhütt.
Teel eksisime kivistunud metsa otsides ära. Mitte päris ei eksinud, aga sõitsime valesti. Mailis oli osanud kahele kaardile nooled samasse kohta joonistada. Tegelikult mõtles, et seal kandis, aga meie Märdiga arvasime, et just sealt teeotsast. 10 km tühermaasõitu andis meile võimaluse näha väga erilise kujuga mägesid. Lõpuks jõudsime ka metsani.
Nähtus on juttu väärt. Põhjapool langenud puud on jääajal sõitnud Namiibiasse ja jäänud sula ajal järve põhja. Vesi on ammu kadunud ning puude tükid kerkivad maast välja. On tõesti väga rasked.
Ööbime orus mägede vahel. Jube ilus on. Elektrit pole. Aafrikapärane õhtusöök kämpas on vaatamisväärsus liha ja köögiviljadega. Mõnus.
23.01 979 km
Eilsel laagriplatsil nägime maaoravaid ja veel mingeid X loomi, kes huvitusid prügikastist ja Märdi varvastest. Telgi ülespanek on juba lihtne. Õhtusöögiks grillvorstid šampinjonidega.
Mina olen hoolimta 20-sest päevituskreemist õlgadelt ja näost kenasti ära põlenud. Nüüd tapan selga ja jalgu. Päike on ikka nii seniidis, et postidel varju ei ole!
Laagrist lahkusime 9 paiku. Saime mõned head kaadrid antiloopidest ja X sarvelistest. Järvevaated on löövad.
Kuid ei mingeid elevante. :(
Ühel hetkel nägime 2 autot seismas. Ja oli ka põhjust. 7 LÕVI!!!!
1 magas päris teepervel põõsas, 2 oli umbes 3 kaugusel, 3 veel 10 m eelmas, 1 eemal jalutamas. Tundub, et kõik olid emased. Nalja sai mööduva bussiga. Loomi märgates lasti tervel bussil küljeaknad alla ja rida kaameraid pisteti välja. Aga vaatepilt oli seda väärt!
Elevante pole ikka veel.
Muidu saame hästi läbi. Mulle tundub. Nokime natuke Grete kallal. Aga ta saab head õpetust ka. Ta on ju 2 nädalt koolist ära. Päeva-päästetuks osutus seekord teel olnud kilpkonn.
Kirjutasin just 2 kaarti: emale ja Triinule. Eks näis, kes või mis enne kohale jõuab.
Päevaplaanis on veel pealelõunane sõit ja kui jaksame, siis öine joogikohakülastus. Siis pidi jõehobu nägema. Kui me jaksame... Siin samas basseini juures nägin suurt sisalikku. Oli see nüüd varaan või iguaan. Pool restorani jooksis kaameratega kohale. :)
Mina olen hoolimta 20-sest päevituskreemist õlgadelt ja näost kenasti ära põlenud. Nüüd tapan selga ja jalgu. Päike on ikka nii seniidis, et postidel varju ei ole!
Laagrist lahkusime 9 paiku. Saime mõned head kaadrid antiloopidest ja X sarvelistest. Järvevaated on löövad.
Kuid ei mingeid elevante. :(
Ühel hetkel nägime 2 autot seismas. Ja oli ka põhjust. 7 LÕVI!!!!
1 magas päris teepervel põõsas, 2 oli umbes 3 kaugusel, 3 veel 10 m eelmas, 1 eemal jalutamas. Tundub, et kõik olid emased. Nalja sai mööduva bussiga. Loomi märgates lasti tervel bussil küljeaknad alla ja rida kaameraid pisteti välja. Aga vaatepilt oli seda väärt!
Elevante pole ikka veel.
Muidu saame hästi läbi. Mulle tundub. Nokime natuke Grete kallal. Aga ta saab head õpetust ka. Ta on ju 2 nädalt koolist ära. Päeva-päästetuks osutus seekord teel olnud kilpkonn.
Kirjutasin just 2 kaarti: emale ja Triinule. Eks näis, kes või mis enne kohale jõuab.
Päevaplaanis on veel pealelõunane sõit ja kui jaksame, siis öine joogikohakülastus. Siis pidi jõehobu nägema. Kui me jaksame... Siin samas basseini juures nägin suurt sisalikku. Oli see nüüd varaan või iguaan. Pool restorani jooksis kaameratega kohale. :)
22.01 760 km
Praegu lamame Etosha rahvuspargi kämpingu basseini ääres. Kõhud on megadead juurviljasuppi täis. Elu on lill.
Eile:
Käisime vaatamas maailma suurimat meteoriiti. Hommik oli enam vähem, aga muidu sadas ja tibutas terve päev. Sain ka sõita. Nii pikad otsad on sirgelt sõita, et väga kiirelt kaob tähelepanu ära. Väga uhked mäevaated. Meteoriit oli täitsa cool. Suur kamakas rauda. Peab uurima, kui suur on maa-ala, mille ta laiali lõi.
Edasi käisime poes ning varustasime end 3 päeva söögi ja puudega. Läbi vihma sõites käisime veel ka üht sügavat järve vaatamas. Endine koobas, millel lagi sisse kukkunud. Sakslased uputasid sinna relvi. Turismiobjekti juurde oli ka kena miniloomaaed tehtud. Kõik müügiks!
Sisenesime Etoshasse 6 paiku. Väravas sai nalja. Me ei saanud aru, mida valvur oma inglise keeles rääkis. Tema seepeale kutsus kaasa kedagi, kes oskaks inglise keelt rääkida. Grete jooksis Tiinaga kaasa. Küsiti, mis keelt me omavahel räägime. Kui vastati, et eesti, siis küsiti, et kas me pole koolis käinud (et mingis dialektis räägime) :)
Õhtul käisime kahes joogikohas luuramas, aga ei näinud kedagi. Kuigi konnade krooksumine tahtis kurdiks võtta.
Täna on vinge saak olnud. Sebrad, kaelkirjakud, 3 sorti antiloobid, gnuud, jaanalinnud, lõvi, ja ninasarvik. Hetkel ootame kuuma raugemist, et minna elevante otsima. Puhkus... Ja et ära ei unustaks: me päästsime 3 iirlast ja 2 musta sopast välja = lõvide käest.
Eile:
Käisime vaatamas maailma suurimat meteoriiti. Hommik oli enam vähem, aga muidu sadas ja tibutas terve päev. Sain ka sõita. Nii pikad otsad on sirgelt sõita, et väga kiirelt kaob tähelepanu ära. Väga uhked mäevaated. Meteoriit oli täitsa cool. Suur kamakas rauda. Peab uurima, kui suur on maa-ala, mille ta laiali lõi.
Edasi käisime poes ning varustasime end 3 päeva söögi ja puudega. Läbi vihma sõites käisime veel ka üht sügavat järve vaatamas. Endine koobas, millel lagi sisse kukkunud. Sakslased uputasid sinna relvi. Turismiobjekti juurde oli ka kena miniloomaaed tehtud. Kõik müügiks!
Sisenesime Etoshasse 6 paiku. Väravas sai nalja. Me ei saanud aru, mida valvur oma inglise keeles rääkis. Tema seepeale kutsus kaasa kedagi, kes oskaks inglise keelt rääkida. Grete jooksis Tiinaga kaasa. Küsiti, mis keelt me omavahel räägime. Kui vastati, et eesti, siis küsiti, et kas me pole koolis käinud (et mingis dialektis räägime) :)
Õhtul käisime kahes joogikohas luuramas, aga ei näinud kedagi. Kuigi konnade krooksumine tahtis kurdiks võtta.
Täna on vinge saak olnud. Sebrad, kaelkirjakud, 3 sorti antiloobid, gnuud, jaanalinnud, lõvi, ja ninasarvik. Hetkel ootame kuuma raugemist, et minna elevante otsima. Puhkus... Ja et ära ei unustaks: me päästsime 3 iirlast ja 2 musta sopast välja = lõvide käest.
21.01. 290 km spidomeetril
Start.
Muska võiks siin olla... Ilmast: ei mingit 35 C ja lauspäikest. Aga mõnus on ikka. Mäkke ronimine oli cool. Paras mägironimine. Ja see oli veel lihtne rada. Üleval oli VINGE vaade. Tõesti kadunud maailm. Ainult dinosauruseid ei olnud.
Ujusime kämpa basseinis ja nautisime puhkust. 3 C oleks võinud rohkem olla. Esimene grill ja telkimine. Mõnus :)
Ma olla norsanud ja rääkinud unes. See veel puudus! Aga teab mis hea mu uni polnud küll. Vacation needed!
Ajasime end 6,45 üles. Hommikusöök ja telgid kokku. Ärasõit kell 8.30. Ilm on ikka pilves. ~25 C ehk. Vahepeal lubab päikest, aga sõidame pilvede suunas.
Alustame krokofarmist. 40 emast ja 6 isast ning kuhjades poegi.
Kell 11 on lõunaooteks krokodillisteak. Valge, kerge mõnus liha.
Muska võiks siin olla... Ilmast: ei mingit 35 C ja lauspäikest. Aga mõnus on ikka. Mäkke ronimine oli cool. Paras mägironimine. Ja see oli veel lihtne rada. Üleval oli VINGE vaade. Tõesti kadunud maailm. Ainult dinosauruseid ei olnud.
Ujusime kämpa basseinis ja nautisime puhkust. 3 C oleks võinud rohkem olla. Esimene grill ja telkimine. Mõnus :)
Ma olla norsanud ja rääkinud unes. See veel puudus! Aga teab mis hea mu uni polnud küll. Vacation needed!
Ajasime end 6,45 üles. Hommikusöök ja telgid kokku. Ärasõit kell 8.30. Ilm on ikka pilves. ~25 C ehk. Vahepeal lubab päikest, aga sõidame pilvede suunas.
Alustame krokofarmist. 40 emast ja 6 isast ning kuhjades poegi.
Kell 11 on lõunaooteks krokodillisteak. Valge, kerge mõnus liha.
19.01-20.01 3600+3700 km lennul
19.01 Lõpuks oleme siis hotellis. "väike turismitalu" :)
Ühe sõnaga: reis hilines 2 h, siis tuli vahepeatus, mis kestis 3 h. Kella 10 asemel jõudsime 3 läbi. Karin oli meil vastas. Asjad bussi ja hotelli. Saime toad. SUURED. ja kohe basseini ujuma. 19 jaanuar ja ujuda!
Võtsime pudeli veini puhkuse alguse puhul! Joome seda granaatõunapõõsa kõrval. Puu all on õunad. Ühte otsustasime proovida. Täitsa nagu päris. Karin räägib kohalikest oludest ja traditsioonidest. Basseinipidu lõppes sellega, et hüppasin tüdrukutega koos basseini. Mitu korda :)
20.01 Hommikusöök.
Tegime esimesed sisseostud ja saime auto. Päeva kild: Šaakalid käivad kämpas inimeste jäänuseid söömas.
Käisime Waterbergi platool. Sõit enne läbi Okahanda, kus vilksamisi nägime käsitööturgu. Sõita on vinge. Tee ääres nägime metssiga. ahvi, antiloope ja linde. Vahepeal sajab vihma.
Ühe sõnaga: reis hilines 2 h, siis tuli vahepeatus, mis kestis 3 h. Kella 10 asemel jõudsime 3 läbi. Karin oli meil vastas. Asjad bussi ja hotelli. Saime toad. SUURED. ja kohe basseini ujuma. 19 jaanuar ja ujuda!
Võtsime pudeli veini puhkuse alguse puhul! Joome seda granaatõunapõõsa kõrval. Puu all on õunad. Ühte otsustasime proovida. Täitsa nagu päris. Karin räägib kohalikest oludest ja traditsioonidest. Basseinipidu lõppes sellega, et hüppasin tüdrukutega koos basseini. Mitu korda :)
20.01 Hommikusöök.
Tegime esimesed sisseostud ja saime auto. Päeva kild: Šaakalid käivad kämpas inimeste jäänuseid söömas.
Käisime Waterbergi platool. Sõit enne läbi Okahanda, kus vilksamisi nägime käsitööturgu. Sõita on vinge. Tee ääres nägime metssiga. ahvi, antiloope ja linde. Vahepeal sajab vihma.
Namiibia 18.01
Esimene päev.
Lend väljus üllatuslikult õigel ajal 16.15. Tundub, et umbes 10 inimest on lisaks meile teel Namiibiasse.
Mailis tegi meile sünnipäeva puhul lennukis veini välja :) Natuke raputamist ja oleme Londonis. Ja siis see algab...
Kodus saime kuulda, et lennul on vahepeatus Accras (see on Gaanas). Siin selgub, et reis on veel 2 h edasi lükatud. Eesti aja järgi peaksime startima 1.30. Püüdsime süüa osta. Poode hakati kinni panema ja kohvikuid ka. Võileivad saime vähemalt kätte. Nüüd on aega veel 3 h. Ja kella 10 asemel jõuame kohale pealelõunal. (kui veab) Aga muidu on vahva.
Lend väljus üllatuslikult õigel ajal 16.15. Tundub, et umbes 10 inimest on lisaks meile teel Namiibiasse.
Mailis tegi meile sünnipäeva puhul lennukis veini välja :) Natuke raputamist ja oleme Londonis. Ja siis see algab...
Kodus saime kuulda, et lennul on vahepeatus Accras (see on Gaanas). Siin selgub, et reis on veel 2 h edasi lükatud. Eesti aja järgi peaksime startima 1.30. Püüdsime süüa osta. Poode hakati kinni panema ja kohvikuid ka. Võileivad saime vähemalt kätte. Nüüd on aega veel 3 h. Ja kella 10 asemel jõuame kohale pealelõunal. (kui veab) Aga muidu on vahva.
Sunday, July 20, 2008
Namiibia 18.01.-2.02.2008 eel
Mõtlesin, et kirjutaks oma reisimuljed paberilt ka kuskile kaugesse serverisse. Endal ja sõpradel hea vaadata ja kaugema aja tagant üle lugeda.
Ülestähendused saavad kirja täpselt nii nagu need seal 7000 km kaugusel kirjutud on.
Ülestähendused saavad kirja täpselt nii nagu need seal 7000 km kaugusel kirjutud on.
Wednesday, July 16, 2008
Kui olulised on sõbrad
Sõbrants sõidab neljaks kuuks ära. Õppima. Eile, peale paari klaasi veini, tundus see ülesaamatu asjana. (Ei tea, kuidas ta pere hakkama saab :) )
Kui vähe on selleks vaja, et kellegi jaoks väga oluline olla: olla vajalik ja ise abi vajada, aegaajalt endast teada anda, hoolida nii palju, et seda ka öelda. Kui palju on neid inimesi, kellega koos olles ei pea kogu aeg mõtlema, kas ja mida ja kui palju öelda, mida teha või tegemata jätta, mõistatama, et mida ta nüüd mõtleb kui nii ütleb või vait on, sest ütleb otse välja.
Segane jutt tuli. Aga nii vist ongi nende hoolimise asjadega.
Kui vähe on selleks vaja, et kellegi jaoks väga oluline olla: olla vajalik ja ise abi vajada, aegaajalt endast teada anda, hoolida nii palju, et seda ka öelda. Kui palju on neid inimesi, kellega koos olles ei pea kogu aeg mõtlema, kas ja mida ja kui palju öelda, mida teha või tegemata jätta, mõistatama, et mida ta nüüd mõtleb kui nii ütleb või vait on, sest ütleb otse välja.
Segane jutt tuli. Aga nii vist ongi nende hoolimise asjadega.
Friday, July 11, 2008
Mehed on pärit Marsilt ja naised Veenuselt
Mnjah... Oli aeg kui ma end verbaalsel võimekaks pidasin. Nüüd on tunne, et isegi 10 sõna välja ütlemine on ületamatu raskus. ja nagu kõik praktikud teavad, on naiste ja meeste vaheline suhtlus umbes sama palju võimalik nagu delfiinide ja rottide. Regulaarselt mittetoimiv, aga juhuseid on.
Otsustasin hakata naiste (=enda) hooldus- ja kasutusjuhendit kirjutama. Krt, kui ma mitu kuud kirjutan, kuidas mingite tehniliste jubinatega toime tulla, siis peaks ju suutma sama logikat ka enda kohta rakendada. Säästaks edaspidi räägi-vaiki lahkhelidest. Manuaal on lauasahtlis, otsi aga vastav peatükk üles, kui vaja on. Kui muidugi on soovi subjekti sihtotstarbeliselt, efektiivselt ning vigadeta kasutada. :)
Huvitav, kas sellise juhendi vastu oleks ka laialdasemat huvi. LOL Ega's juhend ei pea tootespetsiifiline olema, võib kehtida tervele seeriale või seeriate perekonnale. IRW
Otsustasin hakata naiste (=enda) hooldus- ja kasutusjuhendit kirjutama. Krt, kui ma mitu kuud kirjutan, kuidas mingite tehniliste jubinatega toime tulla, siis peaks ju suutma sama logikat ka enda kohta rakendada. Säästaks edaspidi räägi-vaiki lahkhelidest. Manuaal on lauasahtlis, otsi aga vastav peatükk üles, kui vaja on. Kui muidugi on soovi subjekti sihtotstarbeliselt, efektiivselt ning vigadeta kasutada. :)
Huvitav, kas sellise juhendi vastu oleks ka laialdasemat huvi. LOL Ega's juhend ei pea tootespetsiifiline olema, võib kehtida tervele seeriale või seeriate perekonnale. IRW
Kaaslase kiusamise retsept (nagu lapsena)
Täiskasvanud saavad üksteist kiusata täpselt sama taktikaga nagu lapsed teevad. Teadupärast on lapsed ühed väga õudsed ja halastamatud elukad, kui nad kedagi kiusavad.
Niisiis: kiusamiseks on vaja vähemalt ühte kiusajat ja ühte kiusatavalt.
1. Kiusaja teeb teisele kõvasti haiget. Mitte füüsiliselt. On hoolimatu, jäme, õel vms. See = nagu oleks kiusav laps teise jõuga otse porri pikali lükanud. Nii, et ta on kuni juusteni määritud ja kindlasti ka haiget saanud ning küünarnukk marraskil.
2. Mingi hetk algab jutt, et sorry, ma tegelikult ei tahtnud. Olgu, olgu, ma enam ei tee. Jupp aega läheb veenmiseks, et teine uuesti usaldama hakkaks. See on midagi sarnast, et "olgu, ma enam ei kiusa, anna käsi, ma tõmban su välja. "
3. Kui sa oled usalduse uuesti võitnud, siis luba midagi kena "ära praegu nuta enam, räägime õhtul". Lapsed ütlevad siis tavaliselt, et ära enam nuta, näe, ma annan sulle isegi kommi.
4. Ja nüüd on paras aeg kiusajal teisel vaip alt tõmmata. Jäta lubadus täitmata ja tee veel midagi vinget. Näiteks mitte lihtsalt ei räägi, vaid ei ilmu üldse välja. Nagu oleks kommi näidanud ning siis teise uuesti porri lükanud, kui ta on end just püsti saanud.
Võimalik kasutada igas olukorras ning suhtes, kui on vähegi viitsimist natuke vaeva näha (selle teise punktiga just)
Aga kiusataval pole isa, õpetajat või vanemat venda kuskilt võtta. Harju või tõmba uttu.
Niisiis: kiusamiseks on vaja vähemalt ühte kiusajat ja ühte kiusatavalt.
1. Kiusaja teeb teisele kõvasti haiget. Mitte füüsiliselt. On hoolimatu, jäme, õel vms. See = nagu oleks kiusav laps teise jõuga otse porri pikali lükanud. Nii, et ta on kuni juusteni määritud ja kindlasti ka haiget saanud ning küünarnukk marraskil.
2. Mingi hetk algab jutt, et sorry, ma tegelikult ei tahtnud. Olgu, olgu, ma enam ei tee. Jupp aega läheb veenmiseks, et teine uuesti usaldama hakkaks. See on midagi sarnast, et "olgu, ma enam ei kiusa, anna käsi, ma tõmban su välja. "
3. Kui sa oled usalduse uuesti võitnud, siis luba midagi kena "ära praegu nuta enam, räägime õhtul". Lapsed ütlevad siis tavaliselt, et ära enam nuta, näe, ma annan sulle isegi kommi.
4. Ja nüüd on paras aeg kiusajal teisel vaip alt tõmmata. Jäta lubadus täitmata ja tee veel midagi vinget. Näiteks mitte lihtsalt ei räägi, vaid ei ilmu üldse välja. Nagu oleks kommi näidanud ning siis teise uuesti porri lükanud, kui ta on end just püsti saanud.
Võimalik kasutada igas olukorras ning suhtes, kui on vähegi viitsimist natuke vaeva näha (selle teise punktiga just)
Aga kiusataval pole isa, õpetajat või vanemat venda kuskilt võtta. Harju või tõmba uttu.
Imelikud asjad
Inimesi viivad endast välja ikka väga imelikud asjad. Ja kui sa neid ei tea, siis on p..s. See on nagu olukord, kus keegi on hüpnotiseeritud midagi tegema ning selle tegevuse käivitajaks on mingi triviaalne igapäevasõna. Näiteks: tuled koju uus soeng peas, seelik lühike nagu teismelisel, jalad kilomeeter pikad, sexikiisu-kingades ning kuuled küsimust: kas sa mõnitad mind. Ja kui sa oled kõik asjad peast läbi lasknud selgub, et pahameeletormi käivitajaks oli tekst pluusil. Ja see mõjub nagu punane rätik härjale. Muu enam ei loe. Vahet pole, milline sa välja näed, mida teed või oled. Särk mõnitab ning nii see ongi.
Mul tekivad varsti endal foobiad ja käitumishäired nagu Monkil. Äkki mõjub nii ka porgand supi sees või 7 tulpi vaasis või äkki minu aluspesu pitsmuster... 5 päeva psühhini.
Mul tekivad varsti endal foobiad ja käitumishäired nagu Monkil. Äkki mõjub nii ka porgand supi sees või 7 tulpi vaasis või äkki minu aluspesu pitsmuster... 5 päeva psühhini.
Tuesday, July 8, 2008
Esimesed sammud
Niih. Panin kinni aja psühhi juurde ja kaks aega massaazi. Kui ma ei saa ise endaga hakkama, siis las nüüd proovivad teised. Kui mul vaid jaguks külma närvi ja keemiat kuni vastuvõtuni.
Lugesin veel kord õppimisest ja kinnistamisest. Ebaregulaarne positiivne kinnitus on kõige tõhusam. Ja nii need koduse vägivalla ohvrid kodus ongi. Ja lähevad järjest malbemaks ja pingutavad järjest rohkem. Sest kunagi ehk on hea. Ja see vähene HEA saab nii müstilise tähenduse, et selle nimel võib kas või iga päev surra.
Lugesin veel kord õppimisest ja kinnistamisest. Ebaregulaarne positiivne kinnitus on kõige tõhusam. Ja nii need koduse vägivalla ohvrid kodus ongi. Ja lähevad järjest malbemaks ja pingutavad järjest rohkem. Sest kunagi ehk on hea. Ja see vähene HEA saab nii müstilise tähenduse, et selle nimel võib kas või iga päev surra.
Enesekriitika ;)
Peale paari lause sõnadeks vormimist jõusid minuni arusaamine, et olen seda kuskilt kuulnud või lugenud. Haa! (tegelikult küll Hu:) http://lyrics.ee/est/lyrics/artists/show_song/id-152015 mnjah... ja ei peagi olema mingi beib, et muude mõtete killimiseks keskenduda enda parandamisele. See on midagi, mida teha saab, millest kontroll üle käib.
Päris põhjus
Alkohol+valuvaigisti+rahusti+unerohi on retsept selleks, et mitte igatseda oma silmarõõmu. Ei aita kahjuks. Kui lisada paras kogus pisaraid, siis hakkab midagi juba looma.
Kas keegi kujutab ette, et üks täie mõistuse juures naisterahvas peab end vanamoodsal kirvemeetodil magama saama, et mitte tahta oma elukaaslast? Mnjah. Sellised on lood 21. sajandil. Kes poleks kuulnud jutte ja nalju teemal, kuidas mehed tahavad ainult ühte asja ja naised... kas just ei taha, aga mitte nii väga.
21. sajandil on asjad teisti. Enamuse minu sõbrannade juures vähemalt. Naised igatsevad oma meeste järele. Nendega suhtlemise järele, füüsilise ja vaimse läheduse järele, intiimse ühtekuuluvuse ja olgu, olgu :) ka piisava koguse sexi järele.
Ja mina ei ole erand.
Aga mida teha, kui see igatsus on vaid naljanumber? Kas keegi usub, et asjalood on vastupidi? Ei!
Ja iga inimese mure on tema enda probleem, tsiteerides mu silmarõõmu. Nii ma siis panengi end igal õhtul magama, et mitte tunda silme eest mustaks võtvat igatsust oma "elukaaslase" järele.
Kas keegi kujutab ette, et üks täie mõistuse juures naisterahvas peab end vanamoodsal kirvemeetodil magama saama, et mitte tahta oma elukaaslast? Mnjah. Sellised on lood 21. sajandil. Kes poleks kuulnud jutte ja nalju teemal, kuidas mehed tahavad ainult ühte asja ja naised... kas just ei taha, aga mitte nii väga.
21. sajandil on asjad teisti. Enamuse minu sõbrannade juures vähemalt. Naised igatsevad oma meeste järele. Nendega suhtlemise järele, füüsilise ja vaimse läheduse järele, intiimse ühtekuuluvuse ja olgu, olgu :) ka piisava koguse sexi järele.
Ja mina ei ole erand.
Aga mida teha, kui see igatsus on vaid naljanumber? Kas keegi usub, et asjalood on vastupidi? Ei!
Ja iga inimese mure on tema enda probleem, tsiteerides mu silmarõõmu. Nii ma siis panengi end igal õhtul magama, et mitte tunda silme eest mustaks võtvat igatsust oma "elukaaslase" järele.
Esimene
Siit see siis nüüd tuleb. Kui sind ei ole bloggis, siis sind ei ole olemaski. Aga äkki on hoopis nii, et pole kedagi, kes sind kuulaks. Vähemalt on arvuti, kuhu saab oma mõtted kirja panna. Kui just ühendus ära ei kao. :)
Soovitasin Nodzul oma ideed ja igatsused kirja panna, siis ei söö need mõtted enam seestpoolt. Nüüd kasutan ise seda retsepti. Loodan, et ehk aitab.
Soovitasin Nodzul oma ideed ja igatsused kirja panna, siis ei söö need mõtted enam seestpoolt. Nüüd kasutan ise seda retsepti. Loodan, et ehk aitab.
Subscribe to:
Posts (Atom)