Uus algus

Et siis mitte lasta asjadel ajahõlma vajuda, märgin ära viimase aja suurima muudatuse. Töötan nüüd Saarioises, nn Mamma juures. Eks näis, kuidas see uus algus minema hakkab. Eks peab oma positsioone paika panema.

Tööd ja tegemised

Eilsel koosviibimisel kõlas läbi mõte, et küll need tänapäeva noored on enesekindlad ja kohati ka tormakad. Ma vaidlesin vastu. Mitte tänapäeva, vaid üldse noored on riskialtimad ja endas kindlad. Olin just lähipäevil jõudnud mõttekäiguni, et vot, kus ma kunagi võtsin asju ette. Ei olnud mingi probleem ette kujutada, et ma 27 aastaselt tehast juhin või üle-eestilisi mitmeaastaseid kampaaniaid teen. Nüüd on nina vingus ja iga asja kohta on esimene mõte, et ma ei oska. Ei saa, ei julge, ei tea piisavalt, ei ole piisavalt kompetentne. Midagi ei ole, sest enesekindlust ei ole. Mida rohkem sa tead, seda rohkem sa tead, et sa midagi ei tea.

Praegune elukene on teinud selgeks, et suur juht ma ikka ei ole. Selline juht, kes üksi veaks enda järel tervet firmat koos eri suundades jooksvate ja siblivate inimeste ning kohustustega. Vähemalt on praegu olukord, kus ma pigem teeksin mingit lõiku või lõiguksest rutiinses liinis, kui mõtleksin, arendaksin ja vastutaksin.

Kallid inimesed, kes te mu kriukse ja kääkse loete. Äkki vilksab teil peas mõni hea mõte, kuhu ja millega ma enda rakendada võiks. Kui see oleks töö, siis oleks super. Aga see võib olla ka lihtsalt lisa "asi". Midagi, mis annaks mulle endale ka midagi. Mingi positiivse laksu. (raha käib ka positiivsete asjade lahtrisse) Praegune töökoht on küll ainult masenduse kasvulava.

EAS = ettevõtluse aeglustamise sihtasutus

Nüüd on siis see moment, kus on jälle vaja asju endast välja kirjutada, et need liiga ei näriks.
Alustuseks teema, mis muserdas mind jaanuari keskpaigast veebruarini.
Ettevõte oli esitanud EAS'ile toetuse projekti ja saanud sellele ka positiivse vastuse. Ärge tulge mulle rääkima, et neid projekte on raske kirjutada! Vähemalt selliseid küll mitte nagu see oli.
Aga edasi!
Vahearuande kinnitamine võttis aega 5 kuud. Ja kui siis raha kanti, mis pole miljonitega võrreldes üldse suur summa, läks see kohalikule rakukesele, kes "ei pidanud võimalikuks seda meile enne edasi kanda, kui kogu projekt läbi ja kinnitatud" Me ei räägi sellest, et tegemist on kulude kompenseerimisega ning toetuse summa ise oli arvestatud juba järgnevate kulude kandmiseks.
Panen siia koopia olukorra kirjeldusest, kus seadused muutuvad ning kui hirmus mugav on kõõluda vana ja uue vahel just selles kohas, kus midagi tegema ei pea.

...
Kui ühisturundusprojekti koostamist ja toetuse taotlemist alustati, siis nõudis seadus, et kõik kulud kannab Saaremaa MAK. Kui selgus, et Saaremaa MAK'il selliseid vahendeid ei ole, siis pidi ta taotlema EAS'ilt neid summasid avansina. EAS ei andnud selleks raha ning pakkus, et üks kasusaajatest võib kanda need kulud. Antud juhul siis W. Vastav märge on ka projektis pnkt 8. W OÜ võttis ühisturunduse projekti läbiviimiseks sihtotstarbelist Kredexi poolt garanteeritud laenu .... kindla eesmärgiga jõuda Soome turule. Siis projekt käivitus. Projektis näidatud tegevusi viidi läbi ning nende teostamiseks kanti kulusid. Lõpparuandes ning varem saadetud emailides olen kirjeldanud, miks ei saavutanud projekt algselt arvestatud mahtu. Kuid kõik planeeritud tegevused teostati, mida kinnitavad ka kuludokumendid ning lisad.
Minule teadaolevalt lubas EAS, et võib teha nii, et projekti hoidjaks on SEES, kuid läbiviijaks, st kulude kandjaks ja maksjaks, W, kellele need kulud kompenseeritakse.
Kehtiv seadusandlus näeb ette, et toetuse saaja on kulude kandja ning maksja. (vt Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12765629&id=12800457 sätestab, et kui toetuse saajaks on riigiasutus, siis võib väljamakse teha töövõtjale väljamakse taotluse alusel. Lisaks on juba mõistetes viide, et toetuse saaja on ka kulude maksja: 3) väljamakse tasutud kuludokumentide alusel on toetuse väljamakse toetuse saajale pärast kohustuse tekkimist ning pärast kuludokumentide tasumist toetuse saaja poolt;
Kuna SEES ei ole projektis näidatud kulusid teinud rohkem kui projektijuhtimise osas, siis pean õigeks ja õiglaseks edastada meie tõendatud, kinnitatud ning kompenseeritud kulude summa meile täismahus. (va projektijuhtimise osa) Nii nagu on kirjas lepingus.

SEES ei kanna antud projektiga seoses muid kulutusi. Aruande, täiendavad dokumendid, selgitused ning tõendusmaterjalid esitab W EASile otse, va projektijuhtimise osas. Kordan veel kord, et ei pea asjakohaseks sanktsioneerida meil aktsepteeritud aruande põhjal välja makstud toetuse kinnipidamisega viitega riskide maandamisele. Kinnitan, et kuludokumendid saadetakse teile, kuid nagu märkisin pean otstarbekaks teha seda projekti lõpus kõik koos.
...

Peale nädalaid kestnud arutelusid koostasin mina (!) koostöölepingu, mille alusel oli SEES nõus rahast pool (!) edasi kandma. Ja ülejäänu jäi neile ootama kogu asja lõppu. Praeguseks on lõpparuande kinnitamine veninud juba 2 kuud ning lõppu ei paista.

Jõulumasendus

Minu jõulumasendus jõudis kohale täpselt jõuludeks. Enne seda oli lihtsalt kiire ja palju töid ja tegemisi ja aega vähe. Aga siis... Panen kirja kogu mudru. Iga asi üksikuna nagu polegi midagi. Endalgi häbi tunnistada. Aga lõpuks on ikkagi selline tunne, et tahaks, et homset ei tuleks. Kunagi enam.
- surnuaial polnud aega olla ja mõelda
- kirikus istus täpselt minu ees mu aastatetagune silmarõõm tõelise taskupruudiga ja minu vanatädi vajus kirikus kokku ning teda pidi medõde turgutama
- silmarõõm omandab järjest parema kvalifikatsiooni näitamaks, et sa oled kas mittekeegi või keegimitteoluline
- maailmatasemel kontserdil on võimendus nii p..sse keeratud, et kogu tähelepanu on sssss-ide eiramisel
- kohvikus komistad oma exi sõprade otsa. Võib eeldada, et kogu kamp on kuskil lähedal suusatamas ja pidutsemas nagu isegi paar aastat tagasi
- 4 h külas raamatut lugeda ja kedagi ei huvita, kas kõik on okei
- vaatad poes riideid ja jõuad tõdemuseni, et sa oled kas liiga suur või liiga vana. või mõlemat
- su exsõber on sõbrunenud su sõbrannaga ning kambas on veel hulk "ühiseid tuttavaid" ja aega jagub igasugusteks asjadeks, aga sinuga kokkusaamiseks hardly
- kas võtaks aasta vastu koos silmarõõmuga? "Tule, kui tahad"
- ma ei saanud tööd, mis oleks mu kehtivast mülkast välja viinud
- 12-st etendusest on pilte tehtud. Ligi paarsada. neist mitte ühtegi minu etendusest.
- mitte midagi ei ole ees ootamas
- mitte millegi ilusa ja hea nimel pole pingutada
- kuigi parafraseerides: ellujäämise (töökoha, sissetuleku jm) nimel pigutamine on ju väga ilusa asja nimel pingutamine
- mälu streigib ja emotsioonid on sassis.

Seepärast ei saa seda nimekirja jätkata.

Väike tigedik

Tabasin end järjekordselt mõttelt, et ma olen üks paha ja kuri inimene. Laisk olen ma nagunii.
Olukord siin töörindel on igapäevaselt kriitiline. Kõik asjad hilinevad. Iga liigutus käib erikokkuleppel. Ja sellises olukorras EI SAA ENDALE VIGU LUBADA. Aga kus sa sellega! Iga kord, kui kuskil ilma otsas käiakse asju tegemas, on midagi valesti. Kas on mõni tellimus ära unustatud või segi aetud, mõni värv valesti vaadatud, mõni toode vaelsti kirjutatud või leotud. Ja nii iga kord. 100 korda oleme rääkinud, et ei tohi vigu teha ning kõik tuleb üle kontrollida. Ja mitte midagi. Selline tunne, et isegi need inimesed, kellest sa mõtled, et neil võiks mõistus peas olla ning nende enda huvides on teha asju ideaalselt, lasevad minu arust üle jala. Hambad hakkavad igemete vahelt paistma ning kuri urin tõuseb rinnast. Ja siis ma mõtlen, et mul pole mingit õigust midagi öelda. Ma pole suutnud siin ka midagi ilusamaks teha ning asja päästa.

Muuda seda, mida sa muuta suudad, lepi sellega, mida sa muuta ei suuda, ning olgu sul tarkust neil kahel asjal vahet teha.
No vot mul küll ei ole. Kui ma lasen minna, siis jääb alati õhku, et äkki... Ja samas tunnen ma, et kui need, kelle asi see 100% on, ei saa ega viitsi, siis miks ma peaksingi! Või peaksin?...