Uus algus

Et siis mitte lasta asjadel ajahõlma vajuda, märgin ära viimase aja suurima muudatuse. Töötan nüüd Saarioises, nn Mamma juures. Eks näis, kuidas see uus algus minema hakkab. Eks peab oma positsioone paika panema.

Ikka siis kui raske

No nii. On läinud uskumatult palju aega viimasest postitusest. On küll olnud mõtteid ja mälestusi ja retsepte, mida säilitada. Aga ikka on midagi vahele tulnud või liiga kiire olnud või lihtsalt liiga vähe pealehakkamist.
Nüüd on siis jälle põhjust. Pöördun ju siia reeglina olukorras, kus rääkimine enam ei aita.
Miks on nii, et kui ei ole, siis ei ole ja kui on, siis mitu korraga?
Vahepeal oli periood, kui oli hulk "sõpru", kellest keegi tõsisemast ja pikemast suhtest kuuldagi ei tahtnud. Nüüd on siis suisa 2, kes on mõista andnud, et midagi võiks luua. Aga ma ei saa/julge selles ka päris kindel olla. Ning loomulikult pole mul õrna aimugi, mida krdit nemad selle all mõtlevad. Ning veel enam: millisesse suhtesse panustada. Ega ikka päris lampi ei lähe midagi ei paremaks ega õigemaks. Mõlemat liini ajada aga oleks liig. Kõlab ahvatlevalt, kuid on liiga energiamahukas. :)
Mille järgi otsustada, kui süda on juba aastaid tagasi välja lülitatud ning nõu ei anna?
On kena stabiilne meesterahvas, kellega oleks tõeliselt vahva koos vananeda. Nagu seda keskealiste puhul öeldakse. Ja ta otsib ka seda kellega koos elu lõpuni olla. Inimene, kel on olnud pere ning teab, mis kooselu on. Ma ei ole kindel, kas ta edaspidises mõttes just peret silmas peab.
Teine on noorem ja energilisem, kes on valmis looma oma kodu ja pere. Samas aga tekitab kõhklust see, et ta ei ole kellegagi koos elanud. Äkki idealiseerib seda nn pereidülli ning reaalsusega kohtudes ei saa hakkama või ei meeldi.
Kas tõesti peab hakkama paberil plusse ja miinuseid kokku liitma! Kas ma olen vanuses ning olukorras, kus ma pean eelmistama stabiilsust ning rahu võimalusele proovida luua kodu? Liiatigi ma tean, et seniks kuniks ei ole mina mingi rahulik inimene. Kas hakkan kunagi olema... Ema hakkas. Aga alles 30 a hiljem.
Ja kas need inimesed üldse teavad, kes ma olen? Kas nad tahavad seda teada? Ma püüan lugeda raamatuid, mis mu kaaslastele meeldivad, et mõista nende mõtteid ja tundeid. Millegi pärast ei märka ma, et nemad seda teeks. Isegi siis kui on valida, kas lugeda mõnda "minu" raamatut või veel kord mõnda oma lemmikut, valitakse viimane. Kui vastiku "ma ei hooli sust põrmugi" tunde see tekitab.
Kas peaks äkki valima selle järgi, kes vähem närvidele käib ja vihale ajab? Ideeliselt on võimalik seda meelde tuletada ning kokku liita.
Kuidas saaks lasta ajal nii mööda voolata, et saaks teada, kuidas asi lõppes...

Pidune nädalavahetus

Kutsusin laupäevaks-pühapäevaks enda juurest läbi astuma lähemaid inimesi. Karm talveilm ning ringi liikuvad viirused hõrendasid küll kõvasti saabujate ridasid. Aga seda enam oli hea meel inimestest, kes vaevusid neid trotsima. (Minu enda köha ja angiin ei olnud ka just meelitav) Laupäeval oli "saagiks" 13 inimest. Päris vahva tegelikult! Ja kuna tegemist oli minuga ikkagi väga pikalt ja lähedalt seotud inimestega, siis ei olnud probleemi nende läbisaamisega.
Ei mäletagi enam, millal nii palju sai lobisetud ja maailma parandatud. :) Viimased nõud said pestud kella 4 ajal hommikul. Loodan siiralt, et suutsin ise piisavalt vaikne olla, et haigustest siiski jagu saada.
Seekordse peo maisema osa otsustasin kõik ise teha.
Menüüs olid:
KARTULIRIIVIKOOK
Nami-Nami lehelt
Koostis:
1 kg kartulit
2 muna
2 dl hapukoort või
piima
soola
100 kuni 150 g peekonit või soolapekki

SINGI-QUICHE
Lehttaignal segu suvekõrvitsast, paprikast, singist ja piima-muna segust ning sinihallitusjuustust.

KANEELIRULLID
Kätrini blogist
Tainas:
- 50 grammi pärmi
- 0,5 dl käesooja vett
- 100 grammi võid
- 3 dl piima
- 0,5 tl soola
- 0,5 dl suhkrut
- 600-650 grammi nisujahu (umbes 12 dl)
- 1 tl kardemoni
Kate: sulatatud võid, kaneeli, suhkrut.

SHOKOLAADIKOOK SUVIKÕRVITSAGA
Nami-nami lehelt
Koostis:
6.25 dl nisujahu
0.5 tl soola
1.25 dl mõrudat kakaopulbrit
1 tl jahvatatud kaneeli
2 tl vanilliekstrakti või vanillisuhkrut
2.5 tl küpsetuspulbrit
1.5 tl söögisoodat
1.75 dl toasooja võid
5 dl suhkrut
2 muna
5 dl riivitud suvikõrvitsat
1.25 dl piima
2.5 dl hakitud pähkleid

JA ANDRESE VALMISTATUD SUUPISTED NING MINU HOIDISTAMISKATSETUSED.

Loodan, et külalised jäid rahule. Mina küll jäin :)

Diagonaal läbi elu

Küll olen neednud ma seda päeva,
kus kord mind siia ähiti.
Kas oli tarvis mu emal vaeva?
kas poiss või tüdruk - mind vahiti.

Ei olnud elu siin ilmas kerge
viis valitsust ma läbi käind.
Mu mõttekäigus tihti tõrge
miks praegune neist vaeseim näib.

Meil oli sõda ja mitu vaenlast
kõik laastasid nad Eestimaad.
Kuid abi justkui tuli taevast,
sest lihtsam oli elulaad.

Ei olnud mobiili, ei internetti
ei tuntud sõna narkomaan.
Nüüd prostituut saab Soome "keppi"
ja Eesti mees see joob kui kaan

Ei hirmuta meid enam trahvid,
ei vangla müürid, karistus.
Kas on nad algajad või profid
kõik liikluses on surmasuus.

Kes äriga on rikkaks saanud
see varsti inimest ei näe.
Ju mitmed nõutud üles poonud
ei nüüdne elu korda läe.

Meil iive ammu miinuspoolel
ei aita ükski rahasüst.
Hulk lapsi lastekodu hoolel
ja mitmel elu kodus rist

Kui olin noor ja lapsi sigis
kõik putru sõid ja elu kees.
Nüüd laste iibel valus sügis
surm saabub ema ihu sees.

Meil armastus on ainult sõnas
ta kirehoos veel pulbitseb.
Kõik kadund moodsas seksijamas
ning AIDS - see kiirelt sigineb.

Ei inimelul pole hinda
kõik homset päeva nad ei näe.
Kui unustad sa viivuks enda
võib timuk tõsta roimakäe.

(Arno Mangelsoo 2.12.2003)

Ja mis on muutunud...

Moositegu2

Moositamisele pean ma veel lisama, et olen sel hooajal püüdnud veel hoidistamisega kätt proovida.
Seeneuputus ei läinud ka minust mööda. Niiet sai harjutatud ka riisikate marineerimist. Ei ole veel purki lahti teinud ja proovinud. Retsepti sain läbi oma lemmiklehe: kaudu
Järgmiseks tegin õunakompotti ning õunamoosi vana hea "Õunaraamatu" juhatusel.
Kompotti saab ehk sünnipäeval proovitud.
(Õunaveerandid purki, peale kuum siirup kaneelikoore ja võrtsidega ning siis vanakoolimeetodil suures potis kuumutamine 25 min)
Moos on juba pannkookidele käiku läinud.
(Keetsin õunatükke vähese veega, lisasin suhkru ja kaneeli. Surusin segu läbi sõela. "Kreem" läks purki, koortega segu piruka peale. Sobis küll!)
Ma ei hakka vast pildikestega jändama. :)

Täiendan 18.10, "Õunaraamatu" hapude õunte kompoti siirupi retsept ei osutunud väga siirupiseks. Tänu lisatud vürtsidele on mul nüüd mitu purki mõnusaid krõmpsusid õunu, mis sobivad pigem vorstide ja liha kõrvale kui magustoiduks. Või siis väääga magusa magustoidu juurde. :)

Papsile mõeldes: SÜDAMERÕÕM'u = Papsi mögina retsept

Pabereid korrastades leidsin Papsi võlumögina retsepti. Paber on kaduv materjal, aga Papsi firmamögin ei tohiks päris ära kaduda. Panen selle siia kirja koos temapoolsete kommentaaridega.

SÜDAMERÕÕM
(südamele, veresoontele ja üldtoniseeriv)

Koostis:
Mesi 500 gr
Õietolm 500 gr
Aaloe 100gr
Küüslauk 500 gr
Sidrun 2 tk
Pähklid/seemned 500gr (seedri, kreeka, kõrvitsa, päevalille, astelpaju, kadakamarjad)
Mädarõigas 100gr
Konjak/brändi 0,5 l

Valmistamine:
Puhastatud küüslauk purustada köögikombainis, lisada purusatud sidrun koorega (ilma seemneteta), konjak ja mädarõigas. Kausis segada juurde mesi ja õietolm. Panna purkidesse ja hoida külmas.
Tarvitamine:
1/2 tundi enne sööki supilusikatäis, juua peale piima või keefiri.
Maitseainena:
Söömisel tarvitada kastmetele, suppidele jm toitudele maitseks.

Ergastav, toitev, raviv. Sisse võtta ja välispidiseks kasutamiseks. Ainevahetus, siseorganid, liigesed, toitev, haavad, kosmeetika.

Kuidas hinnata tutvusi ja sõpru?

Olen juba jupp aega mõelnud, kuidas hinnata oma "mees-sõpru". (ei tähenda boyfriendi) Kui ma lugema hakkan, siis on mul päris palju meessoost tuttavaid-sõpru. Suur hulk neist on gayd, aga mitte neist ei tahtnud ma rääkida. Teistest ikkagi. Vanadele naljadele tuginedes võiks ju öelda, et mees tahab naiselt vaid ühte: keppi ja keeksi. Tänapäeval siis saab keeksi poest. Kuniks hinnata selles valguses, siis ei saa neid mehi halbadeks nimetada. Nad ei taha ainult ühte. Saab ka juttu räägitud ja teatris käidud ja koos kokatud ja remonti tehtud. Aga midagi on siiski nagu valesti. Laiemalt oleks see mõõdik, kui palju sind oma ellu lubatakse. "Ma igatsen su järele" kaotab poole oma võlust, kui sa ise vastu igatseda ei saa. St kokkusaamised juhtuvad vaid teise poole initsiatiivil ning tema plaanidele vastavalt. Mulle ikka ei sobi "lihtsalt suhe", mille reeglid ja käigud määrab ainult 1 pool. Ja isegi kui selliseid suhteid terve korvitäie kokku paned, pole ikkagi tegelikult mitte midagi.
Olen seda mõttekäiku nüüd jupp aega keerutanud nagu kuuma kartulit ning mõtlesin olukorra hindamiseks ka lihtsa analüüsi. Kas sind haaratakse kaasa oma ettevõtmistesse ning näidatakse sõpradele. Kui see on nii, siis võib sellist tüüpi juba sõbraks nimetada. Ja see ei tähenda kohe ja ainuüksi boyfriendiks olemist. Aga tõenäoliselt on siis ka mingi võimalus endal suud lahti teha ning anda ja saada.
Kehv lugu on see, et kui ma lasen oma mees-tuttavad silmeeest läbi, siis keegi seda ei tee. Teiselt poolt vaadates aga, peavad enamus mu sõpru ja sugulasi neid mehi mu sõpradeks. St teavad neid ja neist. Olgu, naised on sotsiaalsemad, aga ikkagi. Kui sa ei mahu isiklikku ja suhtlemise aega, vaid ainult individuaalsesse aega, on see tore, aga nadi. Sest tõenäoliselt ei taha nad jagada sinuga just eriti suurt osa endast. Rääkimata sidumisest. Olgu lõdvalt või kindla sidemega. Pikas perspektiivis nukker lugu.
Küünikute-küülikute klubi liige ütleks nüüd, et selliste peale ei ole mõtet ka oma energiat eriti kulutada. Pigem võiks seda energiat mõne perspektiivikama otsa leidmiseks kasutada. Aga noh, ega's seepärast pea inimestega tülli minema. :) Kuigi vahel ma tunnen, et pole viitsimist halva mängu juures head nägu teha. A noh, selleks ma näitlemist harjutanud olengi.