Mida ma tahan

Eile õhtul võtsin end kätte ja hakkasin kirja panema asju, mida ma tahan. St muidugi mitte ainult asju. :) Tegevusi ja kohti ja muud, mida ma tahan. Igasuguseid asju läbisegi. Päris mõnus on püüda selgeks mõelda ja meelde tuletada, mida tahad. Mõelda enda soovidele ja mitte kellegi teise omadele.
Kuna minu kõige suurem soov, saada oma suhe HÄSTI st win:win toimima, ei ole määratud praegu täituma, siis püüan end lõbustada ja lohutada muude asjadega, mis mulle meeldivad.
Krt, ma olen juba nii vana, aga ikka ei saa ning ei saa teha asju, mida ma tahan. Noh mõnda asja ei saagi, aga mõnda ei tee mingil muul imelikult põhjusel.
Aitäh Lianale leiu eest "Sõjast ja rahust". Olen sinuga täiesti nõus. Väljendid Enesesalgamine ja Allaheitlikkus on üsna täpsed. Hoolimata meie sirgest seljast ja vahel kõlavast häälest oleme me oma sisemuselt just sellised. Tunnen, et olen seda püüdnud sõna ja teoga tagasi ajada, aga oma lollid valikud ja otsused olen ma pahatihti just neist omadustest kantuna teinud. Ja pole midagi teha, tagasihoidlikkus ja oma soovide tahaplaanile jätmine ei vii kuskile. Mitte keegi ei täna sind selle eest, et sead kellegi soovid esikohale. Võib olla saab see tasutud kunagi kuskil mujal. Ei tea, kas see on nüüd see sajandeid sissekasvatatud ja -kodeeritud kristlik kasvatus märtriks olemisest ja alandlikkusest. Hea kasvatus...
Jääb vaid küsida, kus see teistel inimestel on... Ei märka, et teised ümberringi hooliks millestki muust rohkem kui enda edust ja soovidest. Enamjaolt.
Ma peaks vist nüüd siin katkestama. On ju tegelikult palju häid sõpru ja sugulasi, keda selle üldistuse alla panna ei saa. Aga sisemine kibestumine ja enesehaletsus sunnivad ebaõiglasi üldistusi tegema.