Mida ma tahan

Eile õhtul võtsin end kätte ja hakkasin kirja panema asju, mida ma tahan. St muidugi mitte ainult asju. :) Tegevusi ja kohti ja muud, mida ma tahan. Igasuguseid asju läbisegi. Päris mõnus on püüda selgeks mõelda ja meelde tuletada, mida tahad. Mõelda enda soovidele ja mitte kellegi teise omadele.
Kuna minu kõige suurem soov, saada oma suhe HÄSTI st win:win toimima, ei ole määratud praegu täituma, siis püüan end lõbustada ja lohutada muude asjadega, mis mulle meeldivad.
Krt, ma olen juba nii vana, aga ikka ei saa ning ei saa teha asju, mida ma tahan. Noh mõnda asja ei saagi, aga mõnda ei tee mingil muul imelikult põhjusel.
Aitäh Lianale leiu eest "Sõjast ja rahust". Olen sinuga täiesti nõus. Väljendid Enesesalgamine ja Allaheitlikkus on üsna täpsed. Hoolimata meie sirgest seljast ja vahel kõlavast häälest oleme me oma sisemuselt just sellised. Tunnen, et olen seda püüdnud sõna ja teoga tagasi ajada, aga oma lollid valikud ja otsused olen ma pahatihti just neist omadustest kantuna teinud. Ja pole midagi teha, tagasihoidlikkus ja oma soovide tahaplaanile jätmine ei vii kuskile. Mitte keegi ei täna sind selle eest, et sead kellegi soovid esikohale. Võib olla saab see tasutud kunagi kuskil mujal. Ei tea, kas see on nüüd see sajandeid sissekasvatatud ja -kodeeritud kristlik kasvatus märtriks olemisest ja alandlikkusest. Hea kasvatus...
Jääb vaid küsida, kus see teistel inimestel on... Ei märka, et teised ümberringi hooliks millestki muust rohkem kui enda edust ja soovidest. Enamjaolt.
Ma peaks vist nüüd siin katkestama. On ju tegelikult palju häid sõpru ja sugulasi, keda selle üldistuse alla panna ei saa. Aga sisemine kibestumine ja enesehaletsus sunnivad ebaõiglasi üldistusi tegema.

LillaLillelineLohe

JEEEEEE!!!!!!!!!!!!!
See on siis tehtud. 23-24.08 toimus rattamatk ümber Saadjärve, mille üks korraldaja ma olin. Väga hingekosutav üritus ning selle ettevalmistamine. Matk polnud kellegi välja makstud. Kamp inimesi korraldas oma vabal (ja töö-) ajal. Hulk firmasid toetas raha või asjadega. Ja see on vägagi rõõümustav kui palju on abivalmis inimesi ning firmasid.
Kohal oli ligi 140 inimest. Neist 20 olid asjaga korralduslikult poolelt seotud. Ülejäänud olid sõbrad või tuttavad või nende sõbrad ja tuttavad. Ja loomulikult lapsed.
Ja kõik olid väga sõbralikud ja rõõmsad. Keegi ei vingunud ega kaevanud. Loomulikult aitas sellele kaasa, et ilm oli just matkaks väga sobilik. (natuke pilvi ja natuke päikest), rada oli paras väljakutse ning isegi suurtes pottides toodud söök nii maitsev, et küsiti juurde.
Audru Jõelaevanduse punt tantsitas rahvast kella poole üheni. Aga legendid teavad rääkida, et viimased inimesed lahkusid tantsuplatsilt ja tünnisaunast kella 6 paiku hommikul.
Minul endal jagus vastupidavust neljani.
Praegu on energiat kõvasti ja optimismi ka ning "inimeste üle hea meel" (Piibel).
Püüan pilte ka üles panna varsti.
http://picasaweb.google.com/Veeseadmed.Photoalbum

Läbipõlenud Supernaise pihtimus

Tõeline Supernaine 21. sajandil: köögis nagu köögitüdruk, seltskonnas nagu daam, voodis nagu lits ja igapäevaelus nagu semu. Ja tööl ka veel tegija.
Ja ühel päeval:
tööl oled nobody, pole piisavalt daam, et seltskonnas olla, pole piisavalt sensuaalne, et sinuga magada, pole piisavalt osav, et köök ja kodu kiitust pälviks, pole piisavalt osav, et sinuga koos ehitada.
Ja on veel hulk asju, mida pole.

Hee.... Kas mina olen Supernaine? Annaks Jumal, et mitte.

Ühepajatoit nagu vanaema tehtud :)

Eile tegin hasartselt maalt toodud köögiviljadest ühepajatoitu. Ja reegel sai jälle kinnitust. Oma maal kasvatatud ja värsketest asjadest tuleb ikka hoopis parem toit. No peaaegu nagu vanaema tehtud. :)

0,5-1 l vett
1 puljongikuubik (mul oli Kostilja vms)
1 väike kaalikas
3 väikest porgandit
3-4 väikest kartulit
2 peotäit herneid
4 viilu suvekõrvitsat
2 peotäit keedetud põldube
250 g segahakkliha

Lase vesi puljongikuubikuga keema. Köögiviljad lõika umbes sentimeetristeks kuubikuteks ja ma panin keema toodud järjekorras. Kui juurikad keevad, lase hakkliha pannil pruuniks. Maitsestasin liha natukese soola ja lihaüldmaitseainega. Kalla liha potti ja keeda kuni köögiviljad pehmed. Mul tuli paras kogus 4-5 inimesele. Ja niiii hea. Väiksed olid köögiviljad selle pärast, et alles varajane sügis ju.

"rahuldamata naine" ja/või "vanatüdruk"

Meeste teooria naiste tujutsemisest ütleb, et kibestunud on vanatüdrukud või siis äärmisel juhul pole naine "saanud". Ei tea, millest see küll tuleb... Tegelikult pakun välja, et põlised vanatüdrukud ei ole selle pärast tujukad, et ei saa.
Väga lihtne.
Üksi elav naine on kõva käsi enda motiveerimises ning endale väikest viisi valetamises. Üldiselt kenasti riides, haritud, trenni tegev, hobide ja sõpradega. 21.saj ju. :) Ühe sõnaga üsna stabiilne enesehinnangu tase. Ise teab, millega tegeleda, milles hea on.
Paarisuhtes naise enesehinnangut mõjutab pea kõige enam ta mees. (jätame lapsed praegu välja) Ühel hetkel on enesehinnang laes, kui mees auhindab su välimust, kokkamisoskust vm oskust suurima läheduse jagamisega. Tuju hea, kõik tundub kena, aga kui seda ei juhtu piisavalt tihti. Kui naine ei tunne, et teda tahetakse. Siis järeldab naine, et ta ei ole piisavalt ilus, osav, tark vms. Parim kaitse on rünnak. Kui ma tunnen, et olen mõtetu nuustik, keda ei hinnata, siis saab igaüks vastu päid ja jalgu, kes ette jääb.
Long live üksikud!

Elu lihtsad asjad - muusika

Igapäevaelu rutiinis unustad vahel ära need olulised lihtsad asjad, mis eluga hakkama saada aitavad. Muusika näiteks. Olin juba unustanud, kui oluline ning elustav on muusika. (Ma ei hakka rääkima tantsimisest :) )
Käisin Raivo Tafenau, Sergio Bastose ja Laura kontserdil. Sain oma energia jälle enam vähem normaalsele lainepikkusele. Milline mõnu on mõnusast bossa- ja sambamuusikast, mida teevad proffid ja mõnuga.
Pooled lood hoidsin lihtsalt silmad kinni, õõtsutasin kaasa ja nautisin heli. See on see energeetika, mida minul vaja on. Vähemalt vahel. Kui midagi muud on puudu. ;)

Must päev

Mingi imelik päev on täna. Või sai alguse juba eile...
Närvid on püsti, sest tahaks pai ja olla häppi. Aga...
Mina olen endassetõmbunud on teatrikaotuse pärast. Sõbranna silmarõõm ei käitu just härrasmehelikult. Ühel töökaaslasel sõbranna ühekuuse beebiga haiglas, teisel sõbrad tülitsevad. Minu lohutaja ei saa aru, mida või miks kurvastan.
Ja ongi jälle tunne, et kurta pole kellelegi, sest kõik on ise ka kurvad.

Teater - pisarad kurgus

Jälle. Jälle olen ma täiesti liimist lahti mingi mõttetu asja peale. Sain teada, et meie teatri diivad osalevad proffide ja amatööride suvelavastuses Rasputin. Ja jälle need samad inimesed. Need samad, kes on meie teatri kõigis etendustes ning teiste teatrite külalisesinejate esilistis. Ja ma olen kade. Kohe väga. Ja kurb.
Talvel saab 21 aastat, kui ma olen Salme Teatriga seotud olnud. Ja minu soov teatrit teha ning etendustes mängida ei ole põrmugi vähenenud.
Muska küsis, miks ma seda teen, mida ma sellest saan. Ma ei tea. Aastaid olid need mu sõbrad. Nüüd enam vist mitte. Meie etendused olid suured ja ilusad. Ka see on muutunud. Meie saalid olid täis. Noh... kui me nüüd veel üldse mängime, siis seda on.
Ühelt poolt on see võimalus olla millegi ilusa ja vahva sünni osaline. Kogu see tegemise ja harjutamise pool ning tegelikult ka iga etendus ise. Ja me olime meeskond. Võib olla olen ainult mina sellest välja jäänud, aga teised on ikka... (vilksatas mul praegu peas) Mitte vähe tähtis on ka võimalus reaalse maailma eest peitu pugeda. Olla vähemalt paar tundi keegi teine kuskil mujal. Kuigi hea mängu puhul toimub kõik vahetult, on tegelikult ju arengud ning lõpptulemus olemas. Et ka selle pärast ei pea muretsema.
Mis iganes see on, tunnen ma sellest kohutavalt puudust. Ning ma ei tea, mida teha. Ma ei saa vana Salmet tagasi. Ma ei ole väga kindel, kas mõni teine teater mind, võõrast, nii väga ootab.
Ning lisaks ma tunnen nagu oleks mind mu sõprade ja lavastaja poolt reedetud, et nemad ikkagi teevad ja saavad. Ja selle vastu ei aita miski.

Mustsõstrakook (a'la külmutuskapist ära)

Olen mitmele oma tuttavale rääkinud, et kõige kõvem käsi olen "külmutuskapist-ära" toitude valmistamisel. Siis, kui retsepti küsitakse, ei oska ma seda kunagi täpselt öelda. Panen siia kirja tänase mõttelennu mustsõstarde kasutamise teemal, mis päris hea maitsega sai.

Mustsõstravorm

4 viilu saia
1/2 kl mustsõstraid
1/2 kl suhkrut
2 muna
2/3 topsi vaniljekastet (Ekstra)
3 spl neljaviljahelbeid
natuke õli

Säti saia viilud õliga üle valatud vormi põhja. Sinna peale mustsõstrad. Minul sai umbes 2 marja paksune kiht. Puista peale pisut suhkrut, siis ei jää marjad kokku. Klopi korralikult lahti munad ülejäänud suhkruga. Klopi juurde vaniljekreem ja helbed. (Mina panin sortsukese vett enne) Vala munasegu marjadele ja küpseta umbes 180 C juures mõnikümmend minutit. Valmimise aeg sõltub paksusest. Helbed munasegus on selleks, et marjamahla ning kastet paremini siduda. Marjad kerkivad peale poole ning põhja moodustab lisaks saiale ka muna-kaste-helbe-mass.
Üks päris hea magus suvine amps saab sellest. 4 suurt tükki või 6 keskmist.