Moositegu

Kui muud teha ei ole, siis tuleb kasutada looduses leiduvaid ressursse ja kukkuda kokkama.
Esimene katsetus oli sel aastal rabarberitega.

RABARBERIMOOS
1 kg rabarbereid (mul oli natuke pealt kilo enne koorimist)
100-150 kg suhkrut (mul tuli koti põhjast 160 g)
1/2 kl hakitud piparmünti
pisut vett (minul oli kõva pool klaasi)
(ja minu poolt 2 dessertlusikatäit brändit ka)
Keetsin hakitud rabarberid ja piparmündi suhkru ja vähese veega 5 min. Siis surusin segu läbi sõela ja keetsin 10 min. Selle ajal läks brändi ka sisse. Lõpuks kuumtöödeldus purkidesse. Eks näis, mis saab. Mõnusalt magushapukas oli prooviamps küll (see, mis sõelast läbi ei läinud). Aga üldse mitte väga hapu.

Täiendus: Moos on väga hea ka jahtunult. Ei ole väga magus ega hapu. Parajalt hapu, aga piparmünt annab sellist mõnusat jahedust, mis kõik maitsemeeled lahti lööb. Klapib kenasti pudru peale, aga vast ka vaniljeblombiirile. Seda pean veel proovima. :)

Paratamatus

Miks on küll nii, et need mehed, kes minust hoolivad (ja seda ütlevad ja on vahvad ja toredad ja lõbusad ja sama muusikamaitsega ja oskavad süüa teha ja filme vaadata ja käivad teatris ja tantsimas), on napilt 170 pika, pisut ümarad, niutsuvad ning kelle suhtes ei tunne mina mitte midagi muud peale sõpruse ning kohati tüdimuse...

Õhtu, milliseid tahaks rohkem ja rohkem ja rohkem

Käisin eile oma kunagise klassivenna juures "pidus". Ja see oli just selline koosviibimine, millistest olen väga pikka aega puudust tundunud ning, mille elluviimisega pole ma ise hakkama saanud.
Facebook'is taasleitud klassivend mainis, et käis Nepaalis mägedes, mina muidugi kadetsesin, mis kole. Tema kutsus mu reisi aftekale.
Seltskonda oli nii viisteis-kakskümmend. Kohtumispaik tema kesklinnakorter (mis oli omaette vaatamisväärsus). Kohal oli siis osa matkajatest, nende matkajate kaaslaseid ja sõpru. Kaasa paluti võtta juua endale ja sõbrale ja südametunnistuse järgi süüa ka.
Mina saabusin esikolmandiku hulgas. Seetõttu saime ka veel tutvustamist. Kümnest edasi, seda enam teha ei jõutud. Rahvast nii mehi kui naisi, vanuses 30+ (või ehk mõni noorem ka) ja väga erinevatelt aladelt ja valdkondadest. ja kui pööraselt tore oli!!! Just nimelt selle pärast. Sai erinevatel teemadel rääkida ja seisukohti kuulda ja kes mida teeb või plaanib või unistab. Joodi kõvasti veini (muuseas, valget!), söödi ning lobiseti.
Aga! Olid ka ettekanded. :) "Evolutsioon: jakk>jeti>jaak" , "keemikud, alkohoolikud ja alkeemikud e. mägitõve ravi käepäraste vahenditega". ja hoolimata sellest, et ettekanded peeti hilistel öötundidel ning enamus kohalviibijaist ei defineerunud kaineks, olid need PÄRIS ettekanded. Graafikud, väljavõtted, definitsioonid, eeldused, järeldused jms. Hea retoorika lubab ka totaalsest jamast korraliku tõsise ettekande teha. Ja seda need olid. Üks naljasem, teine aga päris tõsine. (ingliskeelsete slaididega)

Esiteks: tundsin ma üle jupi aja, et mul on ajurakud olemas ning ma olen kuulav, mõtlev, arutlev olend.
Teiseks: olen väga kaua igatsenud ja mõelnud, et kuidas saaks midagi sellist korraldada. Et inimesed räägivad (muust kui tavapäeval) ja valmistavad isegi ette ja teised saavad targemaks ning kambas on erinevaid inimesi.
Kahjuks ei tea ma, mitmele Jaak kutsed saatis. Sest minu initsiatiiv kustus inimeste passiivsusse (või hõivatusse). Inimestel (minu tutvusringis) ei ole reeglina aega sellise kasutu jama jaoks. Kui sa just ei pea seda kasulikuks ja ei leia aega. Minu tuttavad on aga siiski rohkem igapäevaste asjadega hõivatud. Vist...
Ja kuna suur hulk kohalviibijaist olid korporandid, ohkan ma kadedusega, et ei kuulu ise selliste ridadesse. Minu positiivne illusioon korporatsioonidest väidab, et seal nii tehaksegi.

Hoolimata teksti kaootilisusest loodan, et lugeja saab aru, mille üle ma rõõmustasin ja kurvastasin. Loodan südamest, et mul õnnestub kuidagi välja mõelda, kuidas ka edaspidi sellistele üritustele sattuda. (Selle konkreetse pundiga liitumine klassivenna abiga ei ole optsioon, mille välistab tema maitse stereotüüpsete 15 a nooremate tibikloonide osas) Aga kui keegi teab, et kuskil midagi sellist toimub, liituksin hea meelega.

Küpsised ja rabarberikook

Niisiis...
Küpsised said tehtud. Suuremale massile sai loodud uus mugandus: Rukkijahuküpsistes sai jahu kogust pisut-pisut vähendatud, lisatud alloleva koguse kohta 4 spl kama ja umbes 100 g tumeda šokolaadi tükke (ja küpsetuspulbrit kuhjaga lusikatäis). See arendus sai "rahva lemmikuks". Pildil on kõik 3 versiooni.



Kevad on ikka tõeliselt käes. tegin ka esimesed rabarberikoogid.

RABARBERIKOOK (külmutuskapist ära)
Tee vormi põhi võiga üle. Klopi 2 muna hapukoorega segi (paki põhjas oli vist nii 200 g jagu). Puista vormi juulebitordi pulbrit, et oleks korralikult kaetud. Kata rabarberitükkidega. Vala peale pool kooresegust. Puista loovalt peale pulbrit, veel rabarbereid ja koort ja viimase kihina puru peale. Natuke vist panin suhkrut igaks juhuks vahele.
Ohhh, kui heaaa tuli. Nagu üks üllatuslik juustukook.

ja kiiresti sai tööle tehtud ka klassikaline biskviitkattega kook. Mõnnaa.

/Hiljem/ 16-23. mai nädala jooksul sai tehtud 4 ja söödud veel 3-e rabarberikooki. :) pole paha!

Küpsised

Teine mure, mis mind magada ei lasknud, olid küpsised.
Just, just: küpsised. Teisipäevaseks vastuvõtuks leppisime kokku ise küpsiseid teha. Aga mul ei ole mingit lollikindlat aastaid kasutatud retsepti. Ma armastan küpsiseid, aga teen neid vääääga harva.
Ja mina ju lihtsaid asju ei tee. :) Nami-Nami toel said tehtud:

KAMAKÜPSISED VALGE ŠOKOLAADI JA KAERAHELVESTEGA
100 g võid, 1 dl pruuni suhkrut (mul oli fariinsuhkur), 3 sl (mul 4) kamajahu, 3 dl jämedaid kaerahelbeid, 1 muna, 100 g valget šokolaadi.
Kõik segada, plaadile pätsikesed ja ahju 180 C. Peab hoolega jälgima, et liiga kaua ei oleks. Mul läks šokolaad pruuniks. :( Aga maitse on hea. Minul tuli üks suur plaaditäis küpsiseid.

RUKKIKÜPSISED
200 g margariini, 1 dl suhkrut, 1 muna, 4 dl rukkijahu, 2 dl nisujahu, 1 tl küpsetuspulbrit.
margariin, suhkur +muna vahustada ja segada enne segatud kuivained. Minul jäi umbes 1,5 dl jagu üle. Aga oles vist pidanud sisse suruma. Siis oleks saanud rullida. Mina tegin pritsiga. Ja jälle said liiga pikalt kuuma. Aga maitse on huvitav. Ei midagi ehmatavat, aga mõnus. Sain poolteist plaaditäit.

Vannitoasaaga V: mission impossible (almost) completed

Magama sain 2 paiku ja kell 7 ajas mure liistude pärast mind juba üles. Paar muud muret kah muidugi.
Aga tulemus:
Liistud on paigas, aga pragude täitmise silikoonist eemaldus umbes 1/3 koos katsva maalriteibiga. Nõuanne: Silikoon ei nakku, kui pind on enne seinaliimiga kokku plätserdatud olnud. Või olin mina lihtsalt liiga koba.
No krt!!!! Käisin kõik servad veel kord üle. Seekord ilma maalriteibi piiranguta. Aga silikooni ajasin pragudesse süstlaga.
Kogu vannituba sai karmi pesuvahendiga üle käidud. Nüüd vähemalt ei määri inimene end ära, kui vannitoas käib. Selleks korraks on mission impossible completed. (Kuni vanni värvimiseni ema puhkuse ajal)
Teadmisi ja kogemusi kui palju. Aga kui keegi lähinädalatel peaks minu juuresolekul kasutama sõna "vannituba" või "remont", siis soovitan tal olla kindel, et päästeteenistuse ja kiirabi kutsumiseks on mobla käepärast.
Minu vaimset taset näitab ehk see, et peale tööde lõpetamist ning kenasti koristatud korterist koju sõites tundsin karjuvat, ma ütleks suisa kohustavat, vajadust end pildituks juua. Ja see oli kena päikselise pühapäeva pealelõunal kella 6 paiku.
Õnneks suutis kuum vesi ja kohv minus mõistuse ja ratsionaalsuse kübekesed äratada. Ja Tiina kõne ka.

Pildid lisanduvad hiljem, kui fotoka saan ning ka hilisemal vaatlusel vannituba kriitikat kannatab.

Vannitoasaaga IV: lae ääreliistud

Minu talgupäev möödus vannitoas.
Hommikune ajude gümnastika:
1. kuidas lõigata kaarjad ääreliistud, et need nii sise- kui välisnurkades korralikult kokku klapiksid?
2. kuidas saada liistud istuma, kui lae ja seina nurk ei ole mitte 90 kraadi, vaid suvaliselt kumer?
3. kuidas teha liistule selgeks, et ta peab painduma nii seina kui lae lainetele kaasa?
Kujutav geomeetria, terav nuga ning 9xmõõda-1xlõika tulid kasuks. 6 eri seina andsid kogemuse, kuhu on kõige kasulikum liim panna ning kui palju, et universaalne liim ei taha vahtplastist liistu kuidagi liimida (nagu silikooni-neiu ütles, oli silikoon palju parem) ning liist ei ole ikkagi plasteliin ning ei paindu iga jõnksu järgi.
Mis siis ikka. Jälle meetrite kaupa maalriteipi liistude äärde ning liistuvahesid silikooniga täitma. Juhiksin tähelepanu, et tegemist on LAE liistudega, mille mõlemad ääred tuli silikooniga üle käia. Selle töö käigus, umbes 5-ndal tunnil, hakkas mu mõistus juba kokku jooksma. Unistuste mehe omaduste nimekiri täienes veel ühe reaga. Minu mees peab oskama vannituba remontida. Vähemalt nii hästi kui ma ise. Nüüd on lagi 5 x üle käidud. Eks homme ole näha, kuidas jäätisepulga (aitäh kolleeg Evele vihje eest) ja meigisvammi taktika töötab.
Vahepeal liistude liimi kuivamist oodates lõbustasin end terariistaga. Lõikusin võimalikes servades kobrutavat ja rippuvat silikooni vähemaks. Ja põranda servad said ka uue silikoonkihi.
8 h järjestikust tööd. Õnneks pressisin end õhtul sõbranna juurde sööma. Muidu vist oleks lolliks läinud. Laupäevaõhtu. Mul on silmaalused lillad, käed kahtlaste laikudega kaetud ning silikooni avastasin isegi varbavahelt. Kergelt juba vihjab, et mõned järgmised päevad mina käelihase harjutustega ei ühine.

Vannitoasaaga III: seinad

Niisiis. Seinad olid enam vähema puhtaks saanud. Aga alguses lihtsalt järjekordse "näpukana" tundunud lugu hakkas veel tõsisemaks minema. Kleepimise käigus välja veninud seinakate tõmbus nüüd kokku. Enamus paanide vahesid, mis ei olnud korralikult silikooniga täidetud, vaid lihtsalt laiali nühitud, näitasid oma sinist põhja.
Minu esimene katsetus silikoonimisest (kui jätta kõrvale kodune astmete ehitus). Korralikult kleebitud maalriteip serva, kummikindad, külm rahu ning tulemus sai selline.


Kõikvõimalike paanivahede töötlemisele läks veel üks vääääga pikk õhtu.
Viimase asjana enne magamaminekut veel ka liistude värviga katmine

Vannitoasaaga II: Puhastamine

Esimene mure oli, kuidas laiutav, haigutav, kõike kattev jama seinast kätte saada. Pesta ja puhastada vannituba nii ära, et saaks vähemalt aru, kui lootusetu olukord on.
Kas te teate, millega eemaldada juba kuivanud laiali aetud silikooni? Isegi proffide kogemuse põhjal: mitte millegagi!!!!! Lisaks oli laiali mäkerdatud ka niiskuskaitse ja liimi ning nende kolme segu.
Katsetatud sai: aviobensiini, lakibensiini, tärpentiini, fairit, seepi jm. Töötas: KÜÜNELAKIEEMALDAJA ja brutaalne jõud. Muuseas, ehituspoes silikoonide müügiesindaja otsa komistades tunnistas ka tema, et isegi nende spets vahend ei pruugi aidata. Tulemus: 1 pdl küünelakieemaldajat 2x2x2 m vannitoa peale. Seinad enam vähem puhtad, 2 päeva peavalu ja villid sõrmenukkidel.
(Aga isegi see lahusti ei võta ära seinaliimi. Õnneks on see ollus laialihõõrutuna läbipaistev.)

Mehiselt laiali töödeldud äärte lahenduseks pidi saama liist.

Ehituspoe külastus oli omaette ooper. :) Kas te teate, kui palju on erinevaid silikoone? niiskuskindel, niiskuse- ja hallituskindel, veekindel jne jne. 4 x 10 m riiuleid. Õnneks aitas mind kena näitsik, kes just reklaamlehti juurde oli toonud. Liistud... Kui te arvate, et oli nii suurt (st väikest) liistu, kui ma silmas pidasin, siis te eksite. Valik langes 2+2 cm kaarliistule. Peale pikka otsavaatamist otsustasime emaga, et see tuleb ikka mingisse tooni värvida. Õnneks sain värvinatukese töölt.

Kogu puhastamise aktsioon võttis 2 x 5 h õhtud.

Vannitoasaaga I

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sealt, kus ema hakkas vanni äärt pruuni teibiga "toestama" ning korduvalt üle silikoonitud seinakate püsiva järjekindlusega seina ja lae küljest eemalduma hakkas.
Peale pikki arutelusid ning läbirääkimisi kutsusin/palkasin ma oma sõbranna mehe vannituba remontima. Eesmärgiks polnud mingi eurokas. Aga ma lihtsalt tahtsin olla kindel, et vannitoas ei ründa mu ema hallitused, seened jms jama, mis niisketes kohtades võimust võtab.
Mõeldud, tehtud. Vana jama võeti maha. Seinad "soojustati" niiskustõkkega ning kaeti seinakattega. (Ema ei tahtnud plaate, vaid just sellist natuke vakstu moega niiskuskindlat asja) 3 päeva tööd ning ema lasi mehe koju pere juurde. Lähemal vaatlusel selgus, et vannituba nägi välja selline:

Üks nurk. Lähemal vaatlusel on näha umbes 3 cm laiune riba, mille kleepimisest ma siiani aru ei saa. (suurt pragu nagu polnud seal all) Imelik hall asi on niiskuskaitse, mis imelikul moel oli saanud seinakatte PEALE. Ja seda kohati ka keset seina.
nurk ukse kohal koos näitega paanide liitekohast.
vanni nurk. miks oli vaja tolm kinni silikoonid, ma aru ei saa.
ka ei saa ma enda teada jätta imelikke sisselõikeid keset sirget pinda.

Ühtlane hall toon ning laigud on tingitud niiskuskaitsest. Nüüd MINA tean, et sinine sein tuleb enne HELEDA katte panemist kruntida. Hea, et sinine mu lemmikvärv on, kohtan seda palju ja imelikes kohtades.

Vannitoasaaga

Kuna varem mainitud vannitoa-remondi-lugu hakkab huvitavat ilmet võtma, otsustasin avada uue rubriigi: Remont. Asi väärib tulevastele põlvedele säilitamist ja on ehk ka lähedalseisvatele isikutele võtmeks, kui ma hulluksminemise märke avaldan.
Elu näitab, et kui sa tahad saada meditsiiniabi, siis ei aita ka arsti juurde minekust, vaid tuleb ikka ja ainult kiirabi kutsuda. Siis kui sa tahad, et midagi tehtud saaks, tuleb see ikka ise teha. Kuna sel ajal kui ma alumiiniumtraadiga autot parandasin, polnud blogitsemine veel moes, siis sellest ajalugu vaikib. Aga karta on, et see vannituba ei jää mitte viimaseks ehitus- ja remonditööks.

Kallid naised, eriti üksikud, olgu see teile õpetuseks ja hoiatuseks. Kunagi saabub aeg, kus pole või pole enam seda meesterahvast, kes mööbli ja remondi asjade peale mõtleks. Ja sõbranna(de) mehe kutsumine, et ta sulle "meest teeks" võib ka võimatuks osutuda. Ning tsiteerides Nodzu kaasteelise sõnu: käed-jalad küljes, miks sa sellega hakkama ei peaks saama!