31.01 3238 km
Düünidel käidud.
Oli ikka hull küll. Keset kõrbe on asula Solitair. Pood, bensiinijaam, baar ja motell. Maailma mõtetuim koht. :) Kui auto ukse lahti tegime, tahtis kuumus ära tappa. Ööbisime Sesiremi kämpas. Kohale jõudes otse teed basseini. Kuum tuul täis kuuma liiva puhumas otse kuumadelt düünidelt. Ainult vees saigi olla. Aga öösel saime ilusaima tähistaeva osaliseks. Must taevas tuhandete tähtedega ja hoopis teistsugune kui kodus. 2 udukogu, paar langevat tähte ja Lõunarist.
Hommikul äratus kell 4.30 ja suund kõrbesse. 60 km, millest viimased 5 ainult 4x4 autodele. Päikesetõus düünides on vaeva väärt. Ülesronimine oli keerukas, ehkki oli alles jahe ja me ei roninudki Sossusvleile. Aga vaade...
Peale allatulekut sõime hommikust ning samal ajal saabusid eestlased, kellega olime lennukis koos olnud. Fotograafidel oli paarkümment tuhat pilti tehtud. Päeva kild: eestlasi on vähe, aga meie rahva(u)s on SUUR.
Jõudsime Swakopmundi tagasi 3 paiku. Karin tegi lastega kodutöid. Hiilisime linna poodi. Õhtul tegi Allester kudu liha ja Tiina rullbiskviiti.
Viimaseks pikaks päevaks planeeritud ATV-sõit liivadüünidel jäi ära. Kõhuviirus oli võtnud meie ridadest Karini ja Mailise. Käisime Märdi, Tiina ja Gretega akvaariumis, mis oli 10 x väiksem kui Neringas, ja shoppamas.
Õhtul tegime ühise väljas söömise aafrika köögiga restos. Nüüd oleme söönud hulka mereasju + krokodilli, jaanalindu, kudu, springboki, gemsboki liha. Huvitavad ja erinevad. Mõtlesime välja, et gemsbok on meil oryx.
Ja nüüd sõit Windhoeki tagasi. Vaja auto ära anda ja lasta end lennuväljale sõidutada. 20.40 läheb lennuk ning homme on päev Londonis. Aknast näen mägesid.
Düünidele sõites nägime väga erinevaid mägesid. Osa oli nagu külili lükatud, kõik kihid diagonaalis näha. Leidsime groti, mille juurde sõites Märt Mailise närvid proovile pani. Aga välja vedasime. Autojuhi unistuste tee :) Sinka-vonka, üles-alla. Kanjoni harjal sõites oli kõik lage ja sile, aga all olid nagu praod maa sees.
3628 km sõitsime kokku. Üle-eile õhtul rääkis Allester riigi ajaloost ja miks mõnda rahvust ning eurooplasi ei sallita. Rootslased, soomlase, venelased toetasid musti (terroriste). Käis sõda valgete ja mustade vahel. Nüüd on riik demokraatlikult mustade valitseda, kuid enamjaolt tähendab see allakäiku. Mustade väärtushinnangud ning ootused elule on teised. Ahtisaari ei ole just eriti armastatud mees valgete hulgas. Lugu on siis 1985 a sõjast. Kõik asjad tehakse ainult mingi abi toel. Soome, Rootsi või üldisemalt Euroopa. Ja nii ei hakkagi mustad ise midagi tegema.
No comments:
Post a Comment