Diagonaal läbi elu

Küll olen neednud ma seda päeva,
kus kord mind siia ähiti.
Kas oli tarvis mu emal vaeva?
kas poiss või tüdruk - mind vahiti.

Ei olnud elu siin ilmas kerge
viis valitsust ma läbi käind.
Mu mõttekäigus tihti tõrge
miks praegune neist vaeseim näib.

Meil oli sõda ja mitu vaenlast
kõik laastasid nad Eestimaad.
Kuid abi justkui tuli taevast,
sest lihtsam oli elulaad.

Ei olnud mobiili, ei internetti
ei tuntud sõna narkomaan.
Nüüd prostituut saab Soome "keppi"
ja Eesti mees see joob kui kaan

Ei hirmuta meid enam trahvid,
ei vangla müürid, karistus.
Kas on nad algajad või profid
kõik liikluses on surmasuus.

Kes äriga on rikkaks saanud
see varsti inimest ei näe.
Ju mitmed nõutud üles poonud
ei nüüdne elu korda läe.

Meil iive ammu miinuspoolel
ei aita ükski rahasüst.
Hulk lapsi lastekodu hoolel
ja mitmel elu kodus rist

Kui olin noor ja lapsi sigis
kõik putru sõid ja elu kees.
Nüüd laste iibel valus sügis
surm saabub ema ihu sees.

Meil armastus on ainult sõnas
ta kirehoos veel pulbitseb.
Kõik kadund moodsas seksijamas
ning AIDS - see kiirelt sigineb.

Ei inimelul pole hinda
kõik homset päeva nad ei näe.
Kui unustad sa viivuks enda
võib timuk tõsta roimakäe.

(Arno Mangelsoo 2.12.2003)

Ja mis on muutunud...