SPA-nädalavahetustest, suhetest, tööst jms

Olen korduvalt mõelnud, et peaksin peas ringi keerlevad teemad "paberile" panema. Aga kogu aeg on kuklakarvade vahel hoiatus, et ei saa liiga haledaks ka minna. Ikka veel on halbu ja kurbi asju rohkem kui toredaid. Või on minul kallutatud vaatenurk.
Päeviku pidamise 1 eesmärk on kronoloogiline ajalugu. Mis siis vahepeal head on olnud...
Olen käinud vaatamas 2 eesti filmi. "Püha Tõnu kiusamine" ja "Pangarööv". Nende kohta leiab netist kõvasti kirjutisi. Aga mina jään ikkagi selle juurde, et esimese filmi vaatamisest tasuks end säästa. (võib olla sobib järgmise aasta suvel vaatamiseks) Teine on aga paraja koguse eneseirooniaga ajaviitefilm, kus minu arust on just nii palju vigu ja ebakõlasid, et see kokku tögabki Eesti KUNSTfilmi ja hollikaid ka. Minu seansi ajal oli publikul igatahes lõbus.
Käisin vaatamas "Septembrinumbrit". Soovitav moehuvilistele ja "Saatan kannab Pradat" sõpradele. Peale antud filmi nägemist saab alles aru, KUI hästi on Prada-film tehtud.

Olen käinud hullult teatris: "Testosteroon", "Kõik (s)ängis" ja "Türgi oad". Kõigi etendustega vedas. Tasuvad vaadata nii sisu kui välimuse/teostuse poolelt. Ja jälle paneb mõtlema, kas minu peas on asjad viltu või on terves ühiskonnas. Sest teater peaks ju elu peegeldus või konsentraat olema. Teemaks ikka samad asjad: suhted, möödarääkimised, sex, armastus, ükskõiksus, igatsus, ootus. Kuidas need inimesed on oma 10 tuh aastat ära elanud ja nii üksteisest mööda räägivad ja toimetavad. Aga noh, nalja saab ikka. Et kui ikka teaduslikud uurimused on tõestanud, siis ongi nii. (See repliik on muuseas 2 etenduses sees)

Nädal tagasi nautisin Tervise SPA-s Pärnus massaazi ja sel nädalavahetusel tegime minu juures Tiinaga SPA õhtu. Milleks minna raha eest kuskile (mis on veel kuni uue aastani reserveeritud ka), kui meil on ju kõigil kodus hulk kreeme ja maske ja asju. Ja suure hulga vannivahuga saab ka tavalisest vannist "mulli"vann.

Üha rohkem olen nõus ka Liana poolt välja toodud mõttega, et tuleb võtta aega. Võtta aega, et olla endaga. Mõelda, mida ja kuidas teha. Teha endale meeldivaid asju nagu näiteks kokkamine, isegi siis kui see alati ei õnnestu (Anglaise supp läks laupäeval ikka puusse küll). Teha üks mõnus äraolemine üksi, sõbra või sõpradega. Teha midagi endale jaoks. Massaaz või küünemaalingud või hea raamat.

Ja siis jõuab jälle. Sest aeg näitab, et hakkama peab saama ise. Ja abiks on see võrgustik, millele Liana viitab. Aga ei tasu sellele võrgule loota. Vähemalt mitte ainult ühele või kahele nöörile selles.

Ja ma olen loobunud üritamast meestest aru saada. Tänapäeva mehed ei toimi isegi mitte omaenda meheliku loogika alusel. Täiesti lootusetu on mõista, mille alusel nad head või halba teevad. Mis sellise tegevuse eesmärk, motiiv või ajend on. Aga noh, distantseerumine sobib ka. Kuigi "Südameasjade" filmis häbelikke suudlemisi vaadates kipub mingi nostalgia või romantikaiha liigutama. See saab siis jälle panniga (=pidev teravmeelitsemine minu ja teiste poolt) piki pead ning võib rahul edasi olla.