Maaliline puhkus

Nüüd siis on ema-tütre puhkus seljataga. Käisin emaga Saka mõisas puhkamas. Kahepäevane üritus nimega Akvarellipakett. Mõõnuuuss.
Alustasime pühapäeva sõiduga Rakvere suunas ning meelikosutava lõunapeatusega Krista juures. No vot mõjuvad kohe mõned kohad ja inimesed rahustavalt ning lolle mõtteid eemale peletavalt. Lilled, päike, lõbusad lapsed ja kalasalat. Nämma. Teiste tehtud söök on ikka parem kui enda oma.
Saka mõis on kena koht. Endise mõisa abihoones on hotell ja restoran, parki korrastatakse, kunagises piirivalve prožektoriputkas on vaatlustorn ja konverentsisaalid. All mere äärde viib piiiiik trepp. Meid ootas juhendaja juba ees. Sissejuhatus akvarelli ja nii see läks. 4 tundi! Toas ja mere ääres. :) Emme on ikka oma kustumatus headuses. Aga see on minu töökene.

Kella 7 paiku saime minema. Toas tegime kiire eine ja siis sõitsime tuurile: Ontika, Valaste juga, Toila, Sillamäe, Sinimäed. Käisime Sinimägede lahingu mälestusmärke vaatamas. Aga oma otsitavaid nimesid ei leidnudki. Kas keegi teab, kus on suured mustad marmortahvlid II MS hukkunud eestlaste nimedega? Või siis seal hukkunute. Me mäletasime, et Sinimägedes, aga ei olnud.
Tagasi jõudsime täpselt selleks, et näha päikest merre vajumas. Pool veel paistis.
Õhtune idüll toas oli Kristalt laenatud akvarelli- ja pastelliõpikutega.
Hommikusöögile järgnes kohe söemaalingu õppimine. Mere ääres. Uhh... Lained olid ilusad ja päike paistis, aga põhjatuul tahtis meid ära jäätada. Nii palju siis ujuma minemisest. Kampsunitki ei saanud seljast ära. Kuna mul kahetsusväärselt jäi fotokas koju, tegin visandi Emmest joonistamas.

Lõunasööki nautisime Saka restoranis. Lõuna oli oma hinda väärt. Teenindus, toit, serveering oli kõik väga lahe ja suursugune. Hoolimata vabast ruumist taldrikul oli portsjon nii suur, et pärast oli tahtmine pikali visata.
Tagasiteel käisime Kalvi mõisa kaemas. Tõdesime, et seal võiks aadlikke ja kuningate teemalisi filma üles võtta küll. Väga ilusti kujundatud ja korda tehtud.
Tankinud end Krista juures tomatite ja maasikatega kihutasime päiksele järele. = Tallinna.
Ähvardasin ema, et ma veel lähen ja ostan paberit ning viin ta ükskord ise metsa joonistama. Ma ei tohi seda nüüd ära unustada. :)

Puuviljakook :)

Ma kohe ei saa jätta seda juttu jäädvustamata.
-

Siin on üks retsept neile kellele meeldib küpsetada!!!!!!!!

Lihtne ja maitsev puuviljakook.

1 dl suhkurt
4 muna
2 dl kuivatatud puuvilju
1 tl soola
4 spl sidrunimahla
pähkleid
2 liitrit whiskyt

Võta keskmise suurusega kauss.
Kontrolli whisky kvaliteeti seda maitstes.
Vala whisky detsiliitrimõõdunõusse ja joo.
Korda.
Pane elektrimikser tööle.
Proovi uuesti kas whisky on ikka veel kvaliteetne.
Sega 1 dl võid ühte suurde kaussi, lisa 1 spl suhkurt ja vahusta jälle.
Maitse kas whisky on ikka veel hea, joo veel üks mõõt.
Lhüllita mikser välja.
Toksi kaks kanamuna ja valla kaushshi, koos kuivatatunud puruviljadegaa...
Käivvitta mikser jälle... Kui need viljjad kuivutunud jäävad kaushshi külje kinni, tiri lahti kruffikeerajja abil.
Maitshe shiis kas whisky on ikka veel kõlbbulik.
Sciish scha lischad 2 dl soola või mischkit taolisht. Shee polle nii tähtish. Ploovi whischkyt.
Lisha shidronimahhl, lisha üks õõks. shupi... lushikas... shukruth, või midagi, äsch... mida kuradit... Määri ahju.
Keri ahhjuvorrm 220 kraadhi pääle, ära unusta miksherit vällja lhülittadda.
Vishka kaushsh aknast väljja ja ...niishiish proovi sheda whischyt mish on veel järgi jäänud shinna paganama pudhelishe.
Mine maggama... Kesh kurat tahab sheda puuviljakookhi...?

Naeratus

Mida on heaoluks vaja:
Seda, et keegi prof vaataks üle prillide otsa ja küsiks, mis on normaalne aeg, mis on normaalne suhtlemine, milline see normaalne suhe on.
Seda, et võtaks oma ego kokku ja räägiks inimestega
Töö- ja puhkelaagrit paraja koguse nalja ja napsiga
Sooja ilma ja päikest
Armsama pai ja kallistust
Magneesiumitablette, et pea ei valutaks
Portsu häid sõpru, ühte silmarõõmu ja suurt tükki puuviljakooki

31.01. 3628 km

29.01 2690 km
31.01 3238 km
Düünidel käidud.

Oli ikka hull küll. Keset kõrbe on asula Solitair. Pood, bensiinijaam, baar ja motell. Maailma mõtetuim koht. :) Kui auto ukse lahti tegime, tahtis kuumus ära tappa. Ööbisime Sesiremi kämpas. Kohale jõudes otse teed basseini. Kuum tuul täis kuuma liiva puhumas otse kuumadelt düünidelt. Ainult vees saigi olla. Aga öösel saime ilusaima tähistaeva osaliseks. Must taevas tuhandete tähtedega ja hoopis teistsugune kui kodus. 2 udukogu, paar langevat tähte ja Lõunarist.
Hommikul äratus kell 4.30 ja suund kõrbesse. 60 km, millest viimased 5 ainult 4x4 autodele. Päikesetõus düünides on vaeva väärt. Ülesronimine oli keerukas, ehkki oli alles jahe ja me ei roninudki Sossusvleile. Aga vaade...
Peale allatulekut sõime hommikust ning samal ajal saabusid eestlased, kellega olime lennukis koos olnud. Fotograafidel oli paarkümment tuhat pilti tehtud. Päeva kild: eestlasi on vähe, aga meie rahva(u)s on SUUR.
Jõudsime Swakopmundi tagasi 3 paiku. Karin tegi lastega kodutöid. Hiilisime linna poodi. Õhtul tegi Allester kudu liha ja Tiina rullbiskviiti.
Viimaseks pikaks päevaks planeeritud ATV-sõit liivadüünidel jäi ära. Kõhuviirus oli võtnud meie ridadest Karini ja Mailise. Käisime Märdi, Tiina ja Gretega akvaariumis, mis oli 10 x väiksem kui Neringas, ja shoppamas.
Õhtul tegime ühise väljas söömise aafrika köögiga restos. Nüüd oleme söönud hulka mereasju + krokodilli, jaanalindu, kudu, springboki, gemsboki liha. Huvitavad ja erinevad. Mõtlesime välja, et gemsbok on meil oryx.

Ja nüüd sõit Windhoeki tagasi. Vaja auto ära anda ja lasta end lennuväljale sõidutada. 20.40 läheb lennuk ning homme on päev Londonis. Aknast näen mägesid.

Düünidele sõites nägime väga erinevaid mägesid. Osa oli nagu külili lükatud, kõik kihid diagonaalis näha. Leidsime groti, mille juurde sõites Märt Mailise närvid proovile pani. Aga välja vedasime. Autojuhi unistuste tee :) Sinka-vonka, üles-alla. Kanjoni harjal sõites oli kõik lage ja sile, aga all olid nagu praod maa sees.

3628 km sõitsime kokku. Üle-eile õhtul rääkis Allester riigi ajaloost ja miks mõnda rahvust ning eurooplasi ei sallita. Rootslased, soomlase, venelased toetasid musti (terroriste). Käis sõda valgete ja mustade vahel. Nüüd on riik demokraatlikult mustade valitseda, kuid enamjaolt tähendab see allakäiku. Mustade väärtushinnangud ning ootused elule on teised. Ahtisaari ei ole just eriti armastatud mees valgete hulgas. Lugu on siis 1985 a sõjast. Kõik asjad tehakse ainult mingi abi toel. Soome, Rootsi või üldisemalt Euroopa. Ja nii ei hakkagi mustad ise midagi tegema.

28.01 2326 km

25.01 1610 km
27.01 2186 km
28.01 2326 km
Vahepeal on juhtunud igasugu huvitavaid asju.
Käisime vaatamas kaljujooniseid Twyfelfontainis. Väga vahvad ja hästi tehtud.

Tee joonistustega kivideni ei olnud ka just kerge :) Üsna hull, kui me oleks sinna päeval jõudnud. Päike...
Edasi Organpipes=orelivile kivid. Muljetavaldavad püstised kivi "kiud". Ja põlenud mägi. Näeb välja nagu üks suur lõkkease. Aga mitte tolm nagu meie tuhamägdes, aga just süte moodi.
Ja siis oli pikk sõit ookeani äärde.

Mäed, mäed, mäed ja liiv. Sissesõit Torra Bay parki ja siis liiv. USKUMATU kogus LIIVA! Torra Bays jalutasime korra ookeanis ning tegime supipeatuse. Kuid ei mingeid laevavrakke. Ka mitte sõidul alla Swakopmundi poole. Lihtsalt luited 350 km.
Lõpuks jõudsime hüljeste lesilani. Ja see oli kinni!!! Jõudsime kell 6, aga suleti kell 5. Tüüpiliste eestlastena nuiasime end sisse. Vinge! 200 tuh hüljest ja neil olid just kuu-paarised pojad ka. Kõik nägime ära: emased, noored isased ja vanad tegijad.
Swakopmundi jõudsime pimedas. Tutvumisring Karini perega, majatuur, söök ja tuttu.
Laupäeval sõime ja lobisesime. M õ n u s. Peale kurva näo tegemist lubati mind kaasa languste püüdma. Sain kalastuloa ja puha. Teised viskasid merele pilgu peale ja läksid shoppama.
Ookean! Kalipso selga, prillid pähe, kindad kätte, sussid jalga, raskus vööle ja vette. Lained muidugi üle pea :) Riffide otsa võis end ribadeks tõmmata. Sain õpetuse, kuidas merevähki kivi alt otsida. Aga see pole põrmugi lihtne. Kivi on meetrine, nägemiskaugus vees pool meetrit ja lained ning hoovus ei aita ka just eriti. Kahe tunniga sain selgeks, kuidas püüda. Ja loomulikult ei saanud midagi kätte :) Aga treening oli hea. Molluskeid sain ikka korjata.
Lõunaks koju, siis linna sööma ja käsitööturule. Kauplemine! Mustade jutt on ikka täiesti lööv. Väga vist ei saanud tünga. Igal juhul maksin alla hindade Eestis. Ostsin paar kinki.
Õhtul oli mereandide õhtusöök. Homemade muuseas! Menüüs: austrid toorelt, austrid grillitult juustuga, munk-fish, langustid, karbid (mollustid) kastmes ja riisi ja veini. Sõnu ei ole...

Pühapäeva hommikul oli delfiinikruis Walvis Bayst. Asi oli 360 N$ väärt. Nägime hülgeid, kellest üks käis ka paadis. Pelikane, kormorane, flamingosid, delfiine. Ja hiiglakaugelt vist ka merekilpkonna. Tipptase: tagasiteel serveeriti austreid ja teisi mereande vahuveiniga. Jumalik puhkus!
Liivadüüni nr 7 otsa ma ei roninud. Kuum liiv sandaletis oli liiga kuum. ma ütleks suisa KÕRVETAV. Pealelõunal tegime väikese poetuuri. Küpsetasime juustukooki ja nautisime 30-40 cm sirmikuid munas praetuna. Nüüd on sõit maailma suurima düüni suunas. "Igav liiv ja tühi väli" omandavad täiesti uue tähenduse. Aga natuke tahaks juba koju.

24.01 1198 km hommikul

Lahkusime Etoshast.
Eile käisime veel pealelõunal ringi. Nägime huvitavaid linnupesi (nagu heinasaad puu otsas), varaane, sisalikke, hiigelmardikat, maaoravaid, tagurpidipuid ja ELEVANTI. 1 küll, aga siiski. Õhtul käisime joogikohas: tühjus. Kell 4 öösel sama seis. Laagriplatsil käisid ringi šaakalid. Trügisid täitsa platsile.
Ja hommik: neegrid võtsid elekri ja vee ära! Kell 7.30 võeti kogu elekter ära ja kella 8 paiku vesi. Ei WC-s käimist ega pesemist. Kultuur!
1 kassett videot on tehtud.


Sõidame Damaramaa poole. Tiina luges olulisi fakte ette. Õpetab Gretele inglise keelt. Eile õppisime matemaatikat kilomeetreid ja aega arvutades. Loodusõpetuse tund: nägime paarituvaid sebrasid. :)

Turismist. Kõik uksed on rangelt valvatud. Parkide ja vaatamisväärsuste omad. Kõik on vormis turismi- või finantsministeeriumi ametnikud. Riik on otsustanud turismi prioriteedina arendada.

Käisime Ksorixases. Maakonnakeskus! Nagu meie küla, aga mustadega. Käsitöökeskus oli 3 x 3 m puuhütt.
Teel eksisime kivistunud metsa otsides ära. Mitte päris ei eksinud, aga sõitsime valesti. Mailis oli osanud kahele kaardile nooled samasse kohta joonistada. Tegelikult mõtles, et seal kandis, aga meie Märdiga arvasime, et just sealt teeotsast. 10 km tühermaasõitu andis meile võimaluse näha väga erilise kujuga mägesid. Lõpuks jõudsime ka metsani.
Nähtus on juttu väärt. Põhjapool langenud puud on jääajal sõitnud Namiibiasse ja jäänud sula ajal järve põhja. Vesi on ammu kadunud ning puude tükid kerkivad maast välja. On tõesti väga rasked.

Ööbime orus mägede vahel. Jube ilus on. Elektrit pole. Aafrikapärane õhtusöök kämpas on vaatamisväärsus liha ja köögiviljadega. Mõnus.

23.01 979 km

Eilsel laagriplatsil nägime maaoravaid ja veel mingeid X loomi, kes huvitusid prügikastist ja Märdi varvastest. Telgi ülespanek on juba lihtne. Õhtusöögiks grillvorstid šampinjonidega.
Mina olen hoolimta 20-sest päevituskreemist õlgadelt ja näost kenasti ära põlenud. Nüüd tapan selga ja jalgu. Päike on ikka nii seniidis, et postidel varju ei ole!
Laagrist lahkusime 9 paiku. Saime mõned head kaadrid antiloopidest ja X sarvelistest. Järvevaated on löövad.
Kuid ei mingeid elevante. :(
Ühel hetkel nägime 2 autot seismas. Ja oli ka põhjust. 7 LÕVI!!!!

1 magas päris teepervel põõsas, 2 oli umbes 3 kaugusel, 3 veel 10 m eelmas, 1 eemal jalutamas. Tundub, et kõik olid emased. Nalja sai mööduva bussiga. Loomi märgates lasti tervel bussil küljeaknad alla ja rida kaameraid pisteti välja. Aga vaatepilt oli seda väärt!

Elevante pole ikka veel.
Muidu saame hästi läbi. Mulle tundub. Nokime natuke Grete kallal. Aga ta saab head õpetust ka. Ta on ju 2 nädalt koolist ära. Päeva-päästetuks osutus seekord teel olnud kilpkonn.
Kirjutasin just 2 kaarti: emale ja Triinule. Eks näis, kes või mis enne kohale jõuab.
Päevaplaanis on veel pealelõunane sõit ja kui jaksame, siis öine joogikohakülastus. Siis pidi jõehobu nägema. Kui me jaksame... Siin samas basseini juures nägin suurt sisalikku. Oli see nüüd varaan või iguaan. Pool restorani jooksis kaameratega kohale. :)